Vol'fram

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Vol'framan palaižed kubižen santimetran kohtha.
74
0
2
12
32
18
8
2
W
183,84
Vol'fram

Vol'fram (Wwolframium latinan kelel) om 74nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kudenden gruppan laptalagruppas, tabluden kudendes periodas.

Vol'fram om levitadud londuses keskmäras, pala Man kores — 1,3 grammad tonnas. Ei voi löuta sidä joudjas olendas, koncentriruiše šeelit- i vol'framit-mineraloiš ühtnendoikš vol'framan 1..2% palanke. Ispanijalaižed Elüar-vellesed-himikad saiba puhtast vol'framad ezmäižen kerdan vl 1783. Nimi tuli latinan kelen saksan kändusespäi (saks.: Wolf Rahm «händikahan kerthed»), metall vasttase tinan kaivuziš i telustab sada tinad reagiruiden senke.

Vol'framal ei ole ičenašt biologišt rolid.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vol'fram om kova, lujas löumassulatud hoštai hahkvauvaz päličmänendmetall.

Atommass — 183,84. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 19,25 g/sm³. Suladandlämuz — 3695 K. Kehundlämuz — 6203 K. Vol'framal kaikiš korktemb suladandlämuz da kehundlämuz oma metalloiden keskes. Voib olda tagodud hüvin, nitikš, 1600 C° lämudenke.

Londuseline metall mülütab viž seižujad izotopad (180W — 0,12%, 182W — 26,50%, 183W — 14,31%, 184W — 30,64% da 186W — 28,43%). Sen ližaks tetas 30 radioaktivišt ratud izotopad vl 2016 158..179, 181, 184, 187..192 atommassanke, i 11 izomärad.

Himžed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vol'fram om seižui lujas himišt painust vaste. Metallal om korrozijanvastaižid ičendoid.

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ottas kävutamižhe elementad metallurgijas tobjimalaz. Kaikiš järedambad löudmižsijad oma Kanadas, Kitaiš, Kazahstanas da AÜV:oiš, päeksportör — Kitai.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]