Vol'fram

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Vol'framan palaižed ühten kubsantimetran kohtha.
74
0
2
12
32
18
8
2
W
183,84
Vol'fram

Vol'fram (W) om 74nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kudenden gruppan laptalagruppas, tabluden kudendes periodas. Vol'fram om levitadud londuses keskmäras, sidä ei voi löuta joudjas olendas. Se om kova, lujas löumassulatud hoštai hahkvauvaz päličmänendmetall. Londuseline metall mülütab viž seižujad izotopad.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Puhtast vol'framad saiba ezmäižen kerdan vl 1783 ispanijalaižed himikad Elüar-vellesed.

Löudmižsijad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kaikiš järedambad löudmižsijad oma Kanadas, Kitaiš, Kazahstanas da AÜV:oiš. Päeksportör — Kitai.

Ičendad da kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vol'fram om lujas seižui himišt painust vaste. Sil om kaikiš korktemb suladandlämuz da kehundlämuz.

Atommass — 183,84. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 19,25 g/sm³. Suladandlämuz — 3695 K. Kehundlämuz — 6203 K.

Vol'framal oma korrozijanvastaižed ičendad. Sidä kävutadas mugažo tobjimalaz metallurgijas.

Biologine rol'[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vol'framal ei ole ičenašt biologišt rolid.