Kal'cii

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Kal'cii argonas.
20
0
0
0
2
8
8
2
Ca
40,078
Kal'cii

Kal'cii (Cacalcium latinan kelel) om 20nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahtenden gruppan päalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Kal'cii om lujas levitadud Man kores, otab 3,38% massan mödhe (5. sija). Mülünd merivedes — 400 mg/L. Ei voi löuta kal'cijad joudjas olendas londuses elementan korktan himižen aktivižusen tagut.

Vl 1808 anglijalaine Hemfri Devi-himik sai elementarišt kal'cijad ezmäižen kerdan nepsan sambutadud moucan (Ca(OH)2) i artutin hapandusen (HgO) elektrolizan abul platinan olendanke. Hän nimiti ut metallad latinižen calx-sanal genitivas (calcis) «mouc», «pehmed kivi».

Kal'cii om tarbhaine element eläjiden täht. Ristitun hibjan lud i hambhad mülütadas kal'cijan ühtnendoid. Elementan ionad palahtoittas vert.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kal'cii om pehmed hobedaižvauged muglmetall, kudamb om lujas aktivine himižešti. Kristalline segluz om kubine, sen kaks' toižendad om olmas. Toižetamine α↔β tegese 443 C° lämudel, madalambal lämudel segluz om tahkoncentriruidud, korktembal — mülüncentriruidud.

Atommass — 40,078. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 1,55 g/sm³. Suladandlämuz — 1112 K (838,85 C°). Kehundlämuz — 1757 K (1483,85 C°).

Londuseline kal'cii kogoneb kudes izotopaspäi, niiden keskes viž oma stabiližed: 40Ca (96,941%), 42Ca (0,647%), 43Ca (0,135%), 44Ca (2,086%), 46Ca (0,004%), 48Ca (0,187%, T½=6,4 × 1019 vot). Tetas mugažo 18 ratud radioaktivišt izotopad 34..39, 41, 45, 47, 49..57 atommassanke, izomärid ei ole olmas.

Himižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Reagiruib hapanikanke, hloranke, bromanke, jodanke i hil'muiktuzgazanke honuzližel lämudel. Reakcii vedenke om terav, no poukahtuseta. Muigotandmär om +2. Metall palab il'mas huldutamižel, leskusen muju om savičunvuitte rusked.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]