Osmii

Vikipedii-späi
Osmijan kristallad
76
0
2
14
32
18
8
2
Os
190,23
Osmii

Osmii (Ososmium latinan kelel) om 76nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Element om harv londuses, pala Mankores — 5 grammad tonnas. Ei voi löuta sidä joudjas olendas. Anglijalaine himik Smitson Tennant avaiži osmijan vl 1804. Nimi libub amuižgrek.: ὀσμή-sanaspäi osme «haju», sikš ku osmijan-iridijan muglühthesuladusen segoitand vedes vai muiktuses veb haižujan osmijan tetrahapandusen sädamižhe.

Osmijal ei ole ičenašt biologišt rolid. Osmijan ülembaine hapanduz (OsO4) om toksine lujas.

Fizižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Osmii om hudr hoštai hobedaižtaivazma päličmänendmetall. Metalline osmii andase mehanižele ümbriradmižele lujas hondoin. Paramagnetik.

Atommass — 190,23. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 22,587 g/sm³ (kaikiš korktemb elementarižiden substancijoiden keskes). Suladandlämuz — 3306 K (3033 C°). Kehundlämuz — 5285 K (5012 C°).

Londuseline osmii mülütab kuz' stabilišt i üks' vähänradioaktivišt izotopoid: 184Os (0,02%), 186Os (1,59%, pol'čihodamižen pord — 2 × 1015 vot), 187Os (1,96%), 188Os (13,24%), 189Os (16,15%), 190Os (26,26%), 192Os (40,78%). Tetas 30 ratud radioaktivišt izotopad 161..183, 185, 191, 193..197 atommassanke, i 9 izomärad.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Ottas kävutamižhe osmijad metallurgijas, elektrotehnikas da elektronikas. Se om hüvä katalizator mugažo. Kaikiš järedamb löudmižsija om Suviafrikan Tazovaldkundas (Bušvel'd), znamasižed löudmižsijad sijadasoiš Venämas, AÜV:oiš, Kanadas i Kolumbijas.

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]