Osmii

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Osmijan kristallad.
76
0
2
14
32
18
8
2
Os
190,23
Osmii

Osmii (Os - osmium latinan kelel) om 76nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesanden gruppan laptalagruppas, tabluden kudendes periodas.

Element om lujas harv londuses, sidä ei voi löuta joudjas olendas. Osmijan avaiži vl 1804 anglijalaine himik S. Tennant.

Osmijal ei ole ičenašt biologišt rolid. Osmijan ülembaine oksid om lujas toksine.

Osmii kävutadas metallurgijas, elektrotehnikas da elektronikas. Se om mugažo hüvä katalizator. Pälöudmižsijad oma Venämas, AÜV:oiš, Kanadas da Kolumbijas; kaikiš järedamb löudmižsija om Suviafrikan Tazovaldkundas (Bušvel'd).

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Osmii om hudr hoštai hobedaižtaivazma päličmänendmetall. Se mülütab kuz' stabilišt izotopad. Ičeze ičendoiden tagut metalline osmii lujas hondoin andase mehanižele ümbriradmižele.

Atommass — 190,23. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 22,587 g/sm³. Suladandlämuz — 3306 K. Kehundlämuz — 5285 K.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.