Röntgenii

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Röntgenii
111
2
17
32
32
18
8
2
Rg
(282)
Röntgenii

Röntgenii (Rgroentgenium latinan kelel) om 111nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om üks'toštkümnendes gruppas, tabluden seičemendes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ei ole röntgenijad londuses. Se om transaktinoidine ratud element. Germanižiden fizikantedomehiden grupp Jügedoiden ioniden Institutaspäi (Darmštadt) avaiži röntgenijan vl 1994.

Vspäi 2004 element om nimitadud Vil'hel'm Konrad Röntgen-fizikantedomehen muštoks.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Röntgenii om radioaktivine päličmänendmetall.

Atommass — 282. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 28,7 g/sm³ (ezimeletaden).

Vodele 2010 kaik om seičeme avaitud izotopad 272, 274, 278..282 atommassanke, izomärid ei ole. Kaikiš hätkemban röntgenii-282-izotopan pol'čihodamižen pord om 2,1 minutad. Kaik izotopad kändasoiš meitnerijaks α-čihodamižen jäl'ghe, no röntgenii-281 čihodase erazvuiččihe südäitukuihe päpaloin.

Himižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kuldan analog ičendoiden mödhe. Mülütadas röntgenijad hüväsuguižiden metalloiden gruppha. Röntgenii om hobedan mujun ezimeletaden i kaikiš inertižemb metall, sen himine aktivižuz om penemb mi kuldan.

Naceine muiktuzmär om +3 kuldan kartte (oz., röntgenijan triftoridas RgF3).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]