Darmštadt

Darmštadt
Darmstadt
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Saksanma
Eläjiden lugu (2017-12-31)	158,254 ristitud
Pind	122,09 km²
Pämez'	Johen Partš; (kezaku 2011—)
Telefonkod	+49−615
Aigvö	tal'vel UTC+1,; kezal UTC+2

Lidnan rajonad (2010).

Darmštadt (saks.: Darmstadt [ˈdaʁmʃtat]) om Saksanman lidn Gessen-federacijanman suves.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 11. voz'sadal Darmundestat-nimenke. Se sai lidnan statusad vl 1330. Vspäi 1806 Gessenan gercogiden rezidencii sijazihe lidnas.

Toižen mail'man sodan jäl'ghe lidn putui amerikaižhe okkupacižhe zonha. AÜV:oiden armijan üks' (66nz') tedištelendjouk om tähäsai lidnan ümbrištos, sodabazad oma konservacijas, ei ole Saksanman ohjandusen al.

Biotehnologižed da farmaceftižed tegimed (Merck-kompanijan päfater), painmižsarakon edheotandad oma lidnan ižandusen päsarakoikš.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Reinan oiktal randpolel, Üläreinan tazangištos, 144 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Reinan randhasai om 15 km suvipäivlaskmha. Frankfurt Mainal sijadase 30 km pohjoižhe lidnaspäi, Visbaden- i Mainc-lidnad oma 30 kilometras lodeheze.

Darmštadt jagase 9 nimitadud lidnrajonha (saks. Stadtteil).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1970 eläjiden lugu oli 141 224 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Kaik 431 tuh. eläjid om ezilidnoidenke (2016).

Vspäi 1997 om olmas tedolidnan statusanke (saks. Wissenschaftsstadt). Nened järedad aluzkundad oma olmas lidnas: Tehnine universitet (33,5 tuh. üläopenikoid vl 2004) i sättutoitud tedoiden universitet, saksan kelen akademii, džazan da rahvahidenkeskeižen muzikan institutad, jüžmakioniden tedoiduzkeskuz, Evropan kosmižiden lendandoiden ohjanduzkeskuz.