Darmštadt

Darmštadt
Darmstadt
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Saksanma
Eläjiden lugu (2025)	168,253 ristitud
Pind	122,07 km²
Pämez'	Hanno Benc; (kezaku 2023—,; Hanno Benz)
Telefonkod	+49−615
Aigvö	tal'vel UTC+1,; kezal UTC+2

Darmštadt (saks.: Darmstadt [ˈdaʁmʃtat]) om lidn Saksanman suvipäivlaskmas, sen Gessen-federacijanmas.

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 11. voz'sadal Darmundestat-nimenke. Se sai lidnan statusad vl 1330. Vspäi 1806 Gessenan gercogiden rezidencii sijazihe lidnas.

Toižen mail'man sodan jäl'ghe lidn putui amerikaižhe okkupacižhe zonha. AÜV:oiden armijan üks' (66nz') tedištelendjouk om tähäsai lidnan ümbrištos, sodabazad oma konservacijas, ei ole Saksanman ohjandusen al.

Biotehnologižed da farmaceftižed tegimed (Merck-kompanijan päfater), painmižsarakon edheotandad oma lidnan ižandusen päsarakoikš.

Geografijan andmused

Darmštadtan sijaduz federacijanmas i valdkundas vn 2006 kartal

Lidn sijadase federacijanman suves, Reinan oiktal randpolel, Üläreinan tazangištos, 144 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Reinan randhasai om vižtoštkümne kilometrad suvipäivlaskmha. Frankfurt Mainal sijadase koumekümnes kilometras pohjoižhe lidnaspäi, Visbaden- i Mainc-lidnad oma 30 kilometras lodeheze.

Tobmuz

Darmštadt jagase ühesaks nimitadud lidnrajonaks (saks.: Stadtteil).

Lidnan tobmuden pämez' om oberburgomistr (saks.: Oberbürgermeister der Stadt Darmstadt). Edeline lidnan pämez' om Johen Parč (Jochen Partsch, kezaku 2011 — kezaku 2023).

Eläjad

Vl 1970 lidnan eläjiden lugu oli 141,224 ristitud, vn 2011 Saksanman rahvahanlugemižen mödhe — 143,499 ristitud, vn 2020 — 159,174 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Kaik 431 tuh. eläjid om ezilidnoidenke (2016).

Vspäi 1997 Darmštadt om tedolidnan statusanke (saks.: Wissenschaftsstadt). Nened järedad aluzkundad oma avaitud lidnas: Tehnine universitet (Technische Universität Darmstadt, alusenpanend 1877, 33,5 tuh. üläopenikoid vl 2004) i sättutoitud tedoiden universitet, saksan kelen akademii, džazan da rahvahidenkeskeižen muzikan institutad, jüžmakioniden tedoiduzkeskuz, Evropan kosmižiden lendusiden ohjanduzkeskuz (ESOC).