Mine sisu juurde

Darmštadt

Vikipedii-späi
Darmštadt
Darmstadt
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Saksanma
Eläjiden lugu (2017) 158,254 ristitud
Pind 122,09 km²
Darmštadt Darmstadt
Pämez' Hanno Benc
(kezaku 2023—,
Hanno Benz)
Telefonkod +49−615
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan rajonad (2010).

Darmštadt (saks.: Darmstadt [ˈdaʁmʃtat]) om Saksanman lidn Gessen-federacijanman suves.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 11. voz'sadal Darmundestat-nimenke. Se sai lidnan statusad vl 1330. Vspäi 1806 Gessenan gercogiden rezidencii sijazihe lidnas.

Toižen mail'man sodan jäl'ghe lidn putui amerikaižhe okkupacižhe zonha. AÜV:oiden armijan üks' (66nz') tedištelendjouk om tähäsai lidnan ümbrištos, sodabazad oma konservacijas, ei ole Saksanman ohjandusen al.

Biotehnologižed da farmaceftižed tegimed (Merck-kompanijan päfater), painmižsarakon edheotandad oma lidnan ižandusen päsarakoikš.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase Reinan oiktal randpolel, Üläreinan tazangištos, 144 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Reinan randhasai om 15 km suvipäivlaskmha. Frankfurt Mainal sijadase 30 km pohjoižhe lidnaspäi, Visbaden- i Mainc-lidnad oma 30 kilometras lodeheze.

Darmštadt jagase ühesaks nimitadud lidnrajonaks (saks.: Stadtteil).

Vl 1970 eläjiden lugu oli 141 224 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Kaik 431 tuh. eläjid om ezilidnoidenke (2016).

Vspäi 1997 om olmas tedolidnan statusanke (saks.: Wissenschaftsstadt). Nened järedad aluzkundad oma olmas lidnas: Tehnine universitet (33,5 tuh. üläopenikoid vl 2004) i sättutoitud tedoiden universitet, saksan kelen akademii, džazan da rahvahidenkeskeižen muzikan institutad, jüžmakioniden tedoiduzkeskuz, Evropan kosmižiden lendandoiden ohjanduzkeskuz.

Edeline lidnan pämez' om Johen Parč (kezaku 2011 — kezaku 2023, Jochen Partsch).