Užgorod
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Ukrain |
| Eläjiden lugu (2022) | 115,449 ristitud |
| Pind | 60 km² |
| Pämez' | Bohdan Andrijiv (kül'mku 2015—, Богдан Андріїв) |
| Telefonkod | +380−312 |
| Aigvö | tal'vel UTC+2, kezal UTC+3 |

Užgorod (ukr.: У́жгород [ˈuʒɦɔrɔd], ven.: У́жгород, mad'j.: Ungvár [ˈuŋɡvaːr], slovak.: Užhorod) om Ukrainan lidn valdkundan päivlaskmas. Se om Karpatantagaižen agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud slavilaižiden ühtel heimoišpäi kuti lidnuz 9. voz'sadal. Sen-žo voz'sadan lopus mad'jaralaižed otiba lidnust vägel, i nimitihe lidnad Ungvar:aks («Ung-lidnuz») Ezmäižhe mail'man sodahasai, sid' nügüdläižikš. Raudte ühtenzoiti Čop-stancijanke vl 1872. Lidn om Ukrainan palaks vn 1945 kezakuspäi.
Užgorod šingotase torguindal i turizmal valdkundröunanno, elektroladimišton pästandal i mašinansauvomižel (avtoiden palad), meblin tehmižel i punümbriradmižel, omblendfabrikal, jomiden edheotandal, parfümerijan kompanijal.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase agjan päivlaskmas, Slovakijan röunanno, Už-jogen randoil (ukr.: Уж 127 km pitte, Dunain bassein), 105..224 m korktusil, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Karpatoiden ezimägištol.
Matkad Kijevhasai om 785 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha.
Klimat om ven kontinentaline. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz lujas da pehmed. Voden keskmäine lämuz om +10,5 C°, kezakun-elokun +19,6..+21,1 C°, tal'vkun-uhokun −1,2..+0,6 C°. Ekstremumad oma −28,2 C° (viluku) i +38,6 C° (heinku, uhoku). Kezaaigan minimum om +1,5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +19,2 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 731 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba heinkus (82 mm), vähemba keväz'kus-sulakus (41..45 mm kus). Paneb lunt tal'ven 49 päiväs, lumikatken korktuz sase seičemehe santimetrhasai vilukus-uhokus. Kun keskmäine relätivine nepsuz om 61 % sulakus, vajehtase 66..68 % röunoiš keväz'kus i semendkus-elokus, 77..84 % redukus-uhokus.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2001 Ukrainan rahvahanlugemižen mödhe lidnan ristitišt oli 117,317 eläjad, vn 2011 — 116,423 eläjad, vn 2022 — 115,449 eläjad. Vl 2015 lidnan eläjiden lugu oli 115,5 tuhad ristituid. Vll 1989−2015 lidnan ristitišt vajehtihe 115..117 tuhad röunoiš (126,5 tuh. rist. vl 1998).
Rahvahad (2001): ukrainalaižed — 77,83 %, venänikad — 9,61 %, mad'jaralaižed — 6,90 %, slovakalaižed — 2,18 %, čiganalaižed — 1,48 %, vaugedvenälaižed — 0,39 %, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 1,61 %.
Kodikelen mödhe (2024, kahtenvuiččidenke vastusidenke): ukrainan kel' — 90 %, venän kel' — 26 %, mad'jaran kel' — 4 %.
Užgorodan nacionaline universitet radab lidnas (alusenpanend 1945, 14,4 tuh. üläopenikoid).
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan tobmuden sauvuz (2005)
- Ristan Zdviženjan kafedraline päjumalanpert' (grekan katoline), vn 2013 nägu
- Užgorodan nacionaline universitet, inženeriž-tehnine universitet (2007)
- Kul'turan da sportan keskuz (2008. voz' vai sen aigemba)
- Užgorod-lendimportan terminal vl 2010
- Užgorod-päraudtestancijan sauvuz vl 2016
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Užgorod Vikiaitas |
