Mine sisu juurde

Užgorod

Vikipedii-späi
Užgorod
Ужгород
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Ukrain
Eläjiden lugu (2022) 115,449 ristitud
Pind 60 km²
UžgorodУжгород
Pämez' Bohdan Andrijiv
(kül'mku 2015—,
Богдан Андріїв)
Telefonkod +380−312
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3
Lidnan kart (2017)

Užgorod (ukr.: У́жгород [ˈuʒɦɔrɔd], ven.: У́жгород, mad'j.: Ungvár [ˈuŋɡvaːr], slovak.: Užhorod) om Ukrainan lidn valdkundan päivlaskmas. Se om Karpatantagaižen agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Eländpunktan aluz om pandud slavilaižiden ühtel heimoišpäi kuti lidnuz 9. voz'sadal. Sen-žo voz'sadan lopus mad'jaralaižed otiba lidnust vägel, i nimitihe lidnad Ungvar:aks («Ung-lidnuz») Ezmäižhe mail'man sodahasai, sid' nügüdläižikš. Raudte ühtenzoiti Čop-stancijanke vl 1872. Lidn om Ukrainan palaks vn 1945 kezakuspäi.

Užgorod šingotase torguindal i turizmal valdkundröunanno, elektroladimišton pästandal i mašinansauvomižel (avtoiden palad), meblin tehmižel i punümbriradmižel, omblendfabrikal, jomiden edheotandal, parfümerijan kompanijal.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnan sijaduz agjas i valdkundas vn 2006 kartal

Lidn sijadase agjan päivlaskmas, Slovakijan röunanno, Už-jogen randoil (ukr.: Уж 127 km pitte, Dunain bassein), 105..224 m korktusil, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Karpatoiden ezimägištol.

Matkad Kijevhasai om 785 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha.

Klimat om ven kontinentaline. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz lujas da pehmed. Voden keskmäine lämuz om +10,5 C°, kezakun-elokun +19,6..+21,1 C°, tal'vkun-uhokun −1,2..+0,6 C°. Ekstremumad oma −28,2 C° (viluku) i +38,6 C° (heinku, uhoku). Kezaaigan minimum om +1,5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +19,2 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 731 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba heinkus (82 mm), vähemba keväz'kus-sulakus (41..45 mm kus). Paneb lunt tal'ven 49 päiväs, lumikatken korktuz sase seičemehe santimetrhasai vilukus-uhokus. Kun keskmäine relätivine nepsuz om 61 % sulakus, vajehtase 66..68 % röunoiš keväz'kus i semendkus-elokus, 77..84 % redukus-uhokus.

Vn 2001 Ukrainan rahvahanlugemižen mödhe lidnan ristitišt oli 117,317 eläjad, vn 2011 — 116,423 eläjad, vn 2022 — 115,449 eläjad. Vl 2015 lidnan eläjiden lugu oli 115,5 tuhad ristituid. Vll 1989−2015 lidnan ristitišt vajehtihe 115..117 tuhad röunoiš (126,5 tuh. rist. vl 1998).

Rahvahad (2001): ukrainalaižed — 77,83 %, venänikad — 9,61 %, mad'jaralaižed — 6,90 %, slovakalaižed — 2,18 %, čiganalaižed — 1,48 %, vaugedvenälaižed — 0,39 %, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 1,61 %.

Kodikelen mödhe (2024, kahtenvuiččidenke vastusidenke): ukrainan kel' — 90 %, venän kel' — 26 %, mad'jaran kel' — 4 %.

Užgorodan nacionaline universitet radab lidnas (alusenpanend 1945, 14,4 tuh. üläopenikoid).