Burs (lidn)

Burs
Bursa
Valdkund	Turkanma
Eläjiden lugu (2015)	1,854,285 ristitud
Pind	1,290 km²
Pämez'	Mustafa Bozbei; (sulaku 2024—,; Mustafa Bozbey)
Telefonkod	+90−224
Aigvö	UTC+3

Burs (turk.: Bursa [ˈbuɾsa]) om lidn Turkanman lodehes. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, religijan i tervhudenkaičendan znamasine keskuz, mugažo Bursan agjan administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud läz 5200 vot EME. Amuižen Grekanman lidn oli tetab vspäi 202 EME Prus-nimitusenke (grek.: Προύσα). Vll 395−1326 lidn mülüi Vizantijan imperijha. Vll 1326−1365 Burs oli aigaližen Osmanan valdkundan pälidnaks. Vn 1855 kaks'jaine manrehkaiduz (uhokus i sulakus) lämoipalonke mureni lidnad lujas.

Burs šingotase avtosauvomižel (kebnavtod i avtobusad: Fiat, Renault i tatanmaine Togg), avtopaloiden tehmižel (Bosch), metro- i tramvaivagonoiden pästandal, tekstilin edheotandoil i sömtegimištol, lebukeskuseks (mägisuks'kurortad, kül'bet'terapii hulil purtkil), meblin tehmižel.

Geografijan andmused

Lidn otab agjan keskust i pohjoižpalad, sijadase Mramorižen meren randal, 155 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Stambulhasai om ühesakümne kaks' kilometrad pohjoižhe orhal vai 154 km avtotedme, Ankarhasai — 325 km päivnouzmha orhal vai 385 km avtotedme.

Klimat om Keskmeren. Läm' meri i lidnan sijaduz Uludag-mägen (2543 m ü.m.t. kortte) pohjanno valatoittas klimatad ühtenaigašti. Keza om päivoikaz lujas, räk da kuiv, tal'v om pehmed pil'vekaz neps. Voden keskmäine lämuz om +14,9 C°, kezakun-elokun +22,6..+25,2 C°, tal'vkun-uhokun +5,4..+7,0 C°. Ekstremumad oma −20,5 C° (viluku, uhoku) i +43,8 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +4,0 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +27,3 C° (tal'vku). Ei voi panda halad semendkus-sügüz'kus (semendkun minimum om +0,8 C°). Il'man lämuz voib ületada +36 C° sulakus-redukus. Paneb sadegid 719 mm vodes, enamba redukus-sulakus (67..94 mm kus), vähemba heinkus-elokus (14..17 mm kus). Paneb lunt tal'ven 13 päiväs keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 60..63 % röunoiš kezakus-elokus, 71..76 % redukus-keväz'kus, 67..69 % toižiš kuiš. Il'man redustand om lidnan kaikenaigaižeks problemaks.

Tobmuz

Vl 1987 Burs sai suren lidnan statusad, sätihe koume rajonad siš. Vl 2004 ližatihe kaht rajonad, vl 2008 — völ kaht, i kaik tegihe seičeme alištadud lidnale rajonad. Vspäi 2012 kaik Bursan agj lugese lidnan regionaks oficialižeks, kaik om 17 nimitadud rajonad.

Lidnan tobmuden pämez' om mer (turk.: Bursa Büyükşehir Belediyesi Başkanı). Edeližed merad oma Alinur Aktaš (Alinur Aktaş, kül'mku 2017 — sulaku 2024), Redžep Altepe (Recep Altepe, keväz'ku 2009 — reduku 2017).

Eläjad

Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 1 800 278 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 3,2 mln eläjid om kaikes lidnaglomeracijas (agjas) 10 813 km² pindal (vn 2023 andmused).

Kaks' valdkundališt i üks' privatine universitetad anttas üläopendust. Znamasine om valdkundaline Uludagan universitet (alusenpanend 1975, 15 fakul'tetad, 73 tuh. üläopenikoid 2023/24 openduzvodel).

Transport

Avtobusad, tramvaid, funikulör mägisuks'kurortannoks (8,8 km), metro da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Metropoliten radab vspäi 2002 (turk.: Bursaray, vspäi 2014 om kaks' jonod 40 stancijanke, 40 km raudted).

Soda- da civiline Bursa Jenišehir-lendimport (YEI, 243 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase nell'kümnes vides kilometras päivnouzmha Bursan keskuzpalaspäi, se radab tatanmaižiden reisiden täht. Lähembaižed rahvahidenkeskeižed lendimportad sijadasoiš Stambulas, lidnad oma ühtenzoittud ehtatimel, avtobusan i lendimen reisil.