Ankar

Vikipedii-späi
Ankar
Ankara
Flag
Valdkund Turkanma
Eläjiden lugu (2022) 5,782,285 ristitud
Pind 2,452,1 km²
Ankar Ankara
Pämez' Mansur Javaš
(sulaku 2019—,
Mansur Yavaş)
Telefonkod +90−312
Aigvö UTC+3


Lidnan kart (2017)

Ankar (turk.: Ankara [ˈaŋ.ka.ɾa]) om Turkanman pälidn. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe Stambulan jäl'ghe.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunkt mainitase 7. voz'sadaspäi edel m.e. Amuižen Grekanman purtkiš kuti Angora vai Ankira (amuižgrek.: Ἄγκυρα «jakar'»). Kätihe Ankarad pälidnaks vn 1923 13. päiväl redukud, sikš miše Atatürkan ohjastuz oli neciš lidnas, sil aigal läz 50 tuhad ristituid elihe lidnas. Ende Ankar oli järedan maižanduzrajonan keskuseks, i tetas mail'madme angorižid kozid, kodijänišid i kažid. Keratihe tegimid ezmäižhe tegimišton zonha vaiše vl 1990.

Ankar šingotase pälidnan funkcijoil, transporttesol'meks i penil edheotandoil tobjimalaz (metalltegesiden pästand, torguind, söm, sobad, mebel'). Neniden sarakoiden tegimed ratas: mašiništonsauvomine (sidä kesken elektro-), sodatehnik, sömtegimišt, farmaceftine. Om äi rahanpanmižen i opendusen aluzkundoid.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan lodehes, Anatolijan mägitazangištol, 938 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om ven kontinentaline, vai letetazangišton pol'kuiv viluhk. Voden keskmäine lämuz om +12,6 C°, heinkun-elokun +24,2..+24,3 C°, tal'vkun-uhokun +0,9..+2,8 C°. Ekstremumad oma −24,9 C° (tal'vku-uhoku) i +41 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +3,8 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +21,3 C° (uhoku). Voib panda halad semendkus i sügüz'kus. Paneb sadegid 414 mm vodes, enamba semendkus (51 mm), vähemba heinkus-sügüz'kus (15..18 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 45..53 % röunoiš kezakus-sügüz'kus i 69..77 % kül'mkus-uhokus. Tal'v om pil'vesekaz.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Edeline lidnan pämez' (mer, turk.: başkanı) om Mustafa Tuna (kül'mku 2017 — sulaku 2019).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2014 lidnan municipalitetan eläjiden lugu oli 4 587 558 ristitud. Kaik 5 445 026 eläjad oli lidnan municipalitetan röunoiš vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad, tramvaid, ezilidnelektrojonused da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1996 metropoliten radab (vspäi 2017 om viž jonod, 56 stancijad, 64 km raudted).

Rahvahidenkeskeine civiline Ankara Esenbog-lendimport[1] (turk.: Ankara Esenboğa Havalimanı, ESB / LTAC, 15,8 mln passažiroid vl 2017) sijadase 28 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Saksanmaha i Evropan järedoihe lidnoihe, Keskmäižen Päivnouzmman pälidnoihe, mugažo Turkanman äjihe lidnoihe.

Sebruzlidnad[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Rahvahidenkeskeižen Ankara Esenbog-lendimportan sait (esenbogaairport.com). (turk.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Azijan pälidnad
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan