Katmandu

Katmandu
काठमाडौं
	Flag;
Valdkund	Nepal
Eläjiden lugu (2021)	845,767 ristitud
Pind	49,45 km²
Telefonkod	+977−1
Aigvö	UTC+5:45

Katmandu (nepali: काठमाडौं [kɑʈʰmɑɳɖu]) om Nepalan pälidn da kaikiš suremb lidn. Mülüb Bagmati Pradeš-agjaha ühteks 13 ümbrikospäi.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud amuižen järven sijas läz kaht tuhad vozid tagaz, valdkundan kaikiš vanhemb lidn. Om nimitadud puižen Kasthamandap-pühäpertin mödhe, se om saudud Durbar-torgul tošti vl 1596, sanskritan kastha-sana (काष्ठ) znamoičeb «pu», mandap (मण्डप) — «kattud sija». Katmandu kändihe municipalitetaks vl 1931.

Katmandu šingotase Nepalan finansižeks i medijan keskuseks. Nened tegimišton sarakod oma znamasižed: sobiden i villasižkouriden pästand, veroližed pramozlad (metallan valamine, punleiktand, keramik).

Geografijan andmused

Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan päivnouzmas, Katmandun alangištos, 1400 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kahesa joged mülüdas Gangan hurapol'žhe basseinha. Järedad ezilidnad oma Lalitpur i Bhaktapur. Lujad manrehkaidused oleldas (2015 — 7,8-ballaine).

Klimat om subtropine mussonine, pil'vekaz päiči keväz'kus-semendkus i redukus-kül'mkus. Voden keskmäine lämuz om +19,3 C°, kezakun-sügüz'kun +23,7..+24,6 C°, tal'vkun-uhokun +11,0..+13,7 C°, toižiden kuiden +16,0..+22,7 C°. Absolütine minimum oleskeli −3,5 C° (viluku), maksimum +36,6 C° (semendku). Voib panda halad tal'vkus-uhokus vaiše. Il'man lämuz voib ületada +25 C° miččel taht kul, +30 C° keväz'kus-redukus, ei voi olda madalamb mi +11 C° kezakus-sügüz'kus. Paneb sadegid 1502 mm vodes, enamba kezakus-sügüz'kus (208..384 mm kus), kuiv sezon oleskeleb kül'mkus-uhokus (6..24 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 53..61 % röunoiš keväz'kus-semendkus, 79..85 % heinkus-vilukus.

Eläjad

Vn 2011 Nepalan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 975 453 ristitud. Kaik 1,7 mln ristituid elädas ezilidnoidenke 899 nellikkilometrad pindal (vn 2011 andmused).

Religijan mödhe (2011): induistad — 81,3 %, buddistad — 9,0 %, islamanuskojad — 4,4 %, toižed uskojad — 5,3 %.

Galerei

Šiva Parvati Mandir (2007)
Taledžu-pühäpert' (2015)
Vanh lidn (2015)
Šri Kumari-pühäpert' (2013)
Tjor-pühäpert' (Tjora, 2007)
Sauvondradod vl 2013
Adivpert' vl 2014
Velorikš ülälidnas vl 2007

Homaičendad

Irdkosketused

Lidnan oficialine sait (kathmandu.gov.np). (nepali)

Katmandu Vikiaitas

	Azijan pälidnad
	Abu Dabi \| Amman \| Ankar \| Astan \| Ašhabad \| Bagdad \| Baku \| Bandar Seri Begavan \| Bankok \| Beirut \| Biškek \| Dakk \| Damask \| Dili \| Doh \| Džakart \| Dušanbe \| El' Kuveit \| Hanoi \| Islamabad \| Jerevan \| Jerusalim \| Kabul \| Katmandu \| Kuala Lumpur \| Male \| Manam \| Manil \| Maskat \| Naip'jido \| Nikosii \| Pekin \| Phen'jan \| Pnompen' \| Rijad \| Sanaa \| Seul \| Singapur \| Šri Džajavardenepura Kotte \| Taškent \| Tbilis \| Tehran \| Thimphu \| Tokio \| Ulanbatar \| Uz' Deli \| V'jent'jan