Taškent

Vikipedii
Taškent
Toshkent
Lidnanznam
Emblem of Tashkent.svg
Valdkund Uzbekistan
Eläjiden lugu (2019) 2,510,800 ristitud
Pind 334,8 km²
Taškent Toshkent
Pämez' Džahongir Artikhodžaev
(sulaku 2018—)
Telefonkod +998−71
Aigvö UTC+5


Lidn jagase 11 rajonaks.

Taškent (uzb.: Toshkent [tɒʃˈkent], ven.: Ташкент) om Uzbekistanan pälidn (vspäi 1930) da kaikiš suremb lidn. Se om lidn keskuzalištusenke.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 2. voz'sadal EME. Ende nimitihe Čač, Šaš, Binket / Binkat. Šingotihe Šuukten seižuteseks. Lidn eli läbi murendajas manrehkaiduses vn 1966 26. päiväl sulakud, om udessündutadud 3,5 vodes kaiken NSTÜ:n radnikoil.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Čirčik-jogen oiktal randal tobjimalaz (Sirdarjan jogen oiged ližajogi) i sen alangištos, 440..480 m ü.m.t. korktusil. Taškentan agj ümbärdab lidnad, Taškent ei mülü sihe. Matkad lidnaspäi Kazahstanan röunhasai om 5 km lodeheze.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2012 eläjiden lugu oli 2 309 300 ristitud, ezilidnoidenke — läz 3 mln (2001, 6,4 tuh. km²). Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad, maršruttaksid, taksid, velosipedad i ezilidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Metropoliten radab vspäi 1977 (3 jonod, 29 stancijad, 36 km raudted, völ 2 jonod om sauvomas). Passažirine- i Suvine-päraudtestancijad ratas lidnas. Koume avtorengazted om saudud lidnas da siš ümbri.

Rahvahidenkeskeine civiline Islam Karimovan nimel nimitadud Taškent-lendimport (ТАС / TAS) sijadase 8 km suvipäivnouzmha orhal lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Venäman i Evropan järedoihe lidnoihe, Azijan erasihe maihe, mugažo Uzbekistanadme. Toižed kaks' lendimportad oma pened, Taškent-Päivnouzmaine (enzne sodalendimport, om rekonstrukcijas) i Taškent-Sergeli (suves, privatižen penen aviacijan täht).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Azijan pälidnad
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan