Taškent
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Uzbekistan |
Eläjiden lugu (2024) | 3,075,232 ristitud |
Pind | 435 km² |
![]() | |
Pämez' | Šavkat Umurzakov (keväz'ku 2023—) |
Telefonkod | +998−71 |
Aigvö | UTC+5 |

Taškent (uzb.: Toshkent / Тошкент [tɒʃˈkent], ven.: Ташке́нт) om Uzbekistanan pälidn (vspäi 1930) da kaikiš suremb lidn. Se om lidn keskuzalištusenke.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 2. voz'sadal EME. Ende nimitihe Čač, Šaš, Binket / Binkat. Šingotihe Šuukten seižuteseks. Lidn eli läbi murendajas manrehkaiduses vn 1966 26. päiväl sulakud, om udessündutadud 3,5 vodes kaiken NSTÜ:n radnikoil.
Taškent šingotase mašinansauvomižen tegimil (traktortegim, lämuzvedimiden kohendusen, mehanine), elektrotehnižel sarakol (radiokomponentad, specialižed materialad i pol'fabrikatad, radioapparatur, avtomatikan sistemad i sidon abutused), kebnan tegimišton edheotandoil (puvillkanghad, trikokanghad, kengäd), sauvondal, himižel, kivivoinhimižel i himiž-farmaceftižel sarakoil, sömtegimištol (järed konditerine fabrik), stökolpakuitesen järed tegim radab.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase Čirčik-jogen oiktal randal tobjimalaz (uzb.: Chirchiq 155 km pitte, Sirdarjan jogen oiged ližajogi) i sen alangištos, 440..480 m korktusil, 455 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Taškentan agj ümbärdab lidnad, Taškent ei mülü sihe. Matkad lidnaspäi Kazahstanan röunhasai om viž kilometrad lodeheze.
Klimat om subtropine südäikontinentaline. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +15,2 C°, kezakun-elokun +26,2..+28,3 C°, tal'vkun-uhokun +2,3..+4,2 C°. Ekstremumad oma −29,5 C° (tal'vku) i +44,6 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +3,8 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +27 C° (tal'vku). Ei olele haloid sügüz'kus-ki (minimum +0,1 C°). Il'man lämuz voib ületada +22 C° miččel taht kul. Paneb sadegid 458 mm vodes, enamba kül'mkus-sulakus (51..72 mm kus), kuiv sezon oleskeleb heinkus-sügüz'kus (10 mm pordos). Paneb lunt 27 päiväd tal'ves, kaikenaigaine lumikate voib olda tal'vkus-uhokus 2..3 sm sankte. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 39..45 % röunoiš kezakus-sügüz'kus, 66..73 % kül'mkus-uhokus.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Taškent jagase üks'toštkümneks nimitadud rajonaks.
Lidnan tobmuden pämez' om hokim. Edeližed hokimad oma Džahongir Artikhodžaev (sulaku 2018 — viluku 2023), Rahmonbek Usmanov (uhoku 2011 — sulaku 2018).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 2 309 300 ristitud. Vl 2019 kaik 2 510 800 ristitud elihe lidnas 335 km² pindal. Ližatihe sada nellikkilometrad lidnan territorijha vn 2021 elokus. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd', ületi koumed millionad vl 2024. Vl 2001 läz koumed millionad eläjid oli ezilidnoidenke 6,4 tuh. km² pindal, vl 2023 lidnaglomeracijan ristitišt ületi vit millionad eläjid.
Rahvahad (2008): uzbekad — 63,0 %, venänikad — 20,0 %, totarlaižed — 4,5 %, korejalaižed — 2,2 %, kazahlaižed — 2,1 %, uigurad — 1,2 %, toižed rahvahad — 7,0 %.
Openduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn om valdkundan üläopendusen päižeks keskuseks. Uzbekistanan läz koumekümned civilišt üläopendusen aluzkundad baziruišoiš Taškentas, niišpäi institutad, kümne universitetad, koume akademijad, konservatorii, ortodoksine hengeline seminarii. Znamasine om Uzbekistanan nacionaline universitet Mirzo Ulugbekan nimed[1], sen alusenpanend tegihe vl 1918 kut Turkestanan universitet, sid' Keskuzazijan, vspäi 1960 nimi oli Taškentan valdkundaline universitet. Kaik 25 tuh. üläopenikoid 12 fakul'tetal om siš, om severt-se tedokeskusid, muzejid, koume liceid. Venäman (seičeme), Suren Britanijan (kaks'), Singapuran i Suvikorejan universitetoiden filialad ratas lidnas.
Niiden ližaks seičeme üläopendusen sodaaluzkundad oma avaitud.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Avtobusad, metropoliten, maršruttaksid, taksid, velosipedad i ezilidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Metro radab vspäi 1977 (vspäi 2023 om nell' jonod 48 stancijanke, 67,2 km raudted, völ üks' jono om sauvomas). Taškent-Passažirine- (uzb.: Toshkent-Shimoliy) i Taškent-Suvine-päraudtestancijad ratas lidnas. Kaik koume avtorengazted om saudud lidnas da siš ümbri.
Rahvahidenkeskeine civiline Taškent-lendimport Islam Karimovan nimed[2] (ТАС / TAS / UTTT, 5 mln passažiroid vl 2022) sijadase kahesas kilometras suvipäivnouzmha orhal lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Venäman i Evropan järedoihe lidnoihe, Azijan erasihe maihe, mugažo Uzbekistanadme. Toižed kaks' lendimportad oma pened, Taškent-Päivnouzmaine (enzne sodalendimport, om rekonstrukcijas) i Taškent-Sergeli (suves, privatižen penen aviacijan täht).
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Lidnan tobmuden sauvuz vn 2003 počtmarkal
-
Minor-mečet', vn 2018 nägu
-
Uzbekistanan Nacionaližen universitetan pätulend (2024)
-
Rahvahidenkeskeižen Taškent-lendimportan Islam Karimovan nimed terminalad vl 2023
-
Taškent-Passažirine-päraudtestancijan sauvuz vl 2024 (se-žo Taškent-Pohjoine)
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Uzbekistanan nacionaližen universitetan sait (nuu.uz). (uzb.)
- ↑ Rahvahidenkeskeižen Taškent-lendimportan sait (tashkent-airport.uz). (uzb.) (ven.) (angl.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan tobmuden oficialine sait (tashkent.uz). (uzb.) (ven.) (angl.)
![]() |
Taškent Vikiaitas |
Azijan pälidnad | ||
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan | ||