Bankok

Vikipedii-späi
Bankok
กรุงเทพมหานคร
(Krung Thep Maha Nakhon)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Tailand
Eläjiden lugu (2022) 5,394,000 ristitud
Pind 1,568,73 km²
Bankok กรุงเทพมหานคร (Krung Thep Maha Nakhon)
Pämez' Čatčat Sittipan
(semendku 2022—,
Chadchart Sittipunt,
ชัชชาติ สิทธิพันธุ์)
Telefonkod +66-(0)2
Aigvö UTC+7


Bankokan kart (2017)

Bankok (tail.: กรุงเทพมหานคร Krung Thep Maha Nakhon — lühetud nimituz, paginoiš Krung Thep, oficialine täuz' nimi kogoneb 20 sanaspäi) om Tailandan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om valdkundan erigoittud regionaks.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud 15. voz'sadal. Vn 1782 21. päiväl sulakud Rama Ezmäine-kunigaz sirdi valdkundan pälidnad sihe.

Bankokan ižandusen päsarakod oma elektronikan paloiden tehmine, avtoiden pästand, laivansauvomine, sauvond, kivivoin ümbriradmine, turizm (20 mln verazmalaižid turistoid vl 2017). Lidnan kogosüdäiprodukt oli 174 mlrd US$ ekvivalentas vl 2019, kaiken aglomeracijan 259 mlrd US$ sil-žo vodel.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Tailandan keskpalas, Keskuztazangištol, Čauphrai-jogen hural randal päpaloin sen lanktendan sijanno Siaman lahthe, pol'tošt metrad ü.m.t. korktusel. Läksijad jogespäi äiluguižed kanalad läbitadas lidnan territorijad verkoks. Jogi vedab sadegmaid i sen del't sirdab merhe pol'metran polhe vodes. Čauphrai lankteb merhe 25 kilometras suvhe lidnan keskuzpalaspäi.

Klimat om subekvatorialine mussonine, vai tropižen savannan, pil'vesekaz vihmsezonan aigan. Päivän lämuz om +27,3..+30,7 C° kuidme vodes läbi. Ekstremumad oma +9,9 C° (viluku) i +41 C° (semendku). Paneb 1702 mm sadegid vodes, enamba semendkus-elokus (190..227 mm kus) i sügüz'kus-redukus (289..336 mm kus), kuiv sezon oleskeleb tal'vkus-uhokus (12..24 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 66..70 % röunoiš kül'mkus-uhokus i 74..79 % semendkus-redukus.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Bankokan 50 ümbrikod (2009)

Bankok jagase 50 nimitadud ümbrikoks (tail.: เขท khet), ned alajagasoiš 154 administrativižeks lidnanlaptaks (tail.: แขวง khveng).

Kaik rahvaz valičeb lidnan pämehen (gubernatoran). Hänen valdatusiden strok om nell' vot, kahtenden strokun voimuz om olmas. Vn 2016 redukus valitud Sukhumbhand Paribatra-gubernator om oigetud erindha sodahuntal. Edeline, pandud radnikusele sodahuntan organal gubernator om Asvin Kvanmuang (Aswin Kwanmuang, reduku 2016 — keväz'ku 2022, 16nz' lugul radnikusel), sai kilt vn 2022 kaiken rahvahan gubernatoran valičendoil i oti 5. sijad 8,1 % änid rezul'tananke.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Tailandan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden ühthine lugu oli 8 280 925 ristitud, no vaiše 5 692 284 ristitud eliba kaikenaigaižikš. Kaik 5 686 252 eläjad oli lidnas vl 2013. Vn 2020 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden ühthine lugu oli 10 539 000 ristituid. Lidnan aglomeracii (Sur' Bankok, tail.: ปริมณฑล parimonthon) koskeb vit lähišt agjad, sen ristitišt om 14,6 mln eläjid 7761,6 km² pindal (2010), valdkundan videndez.

Religijan mödhe (2010): buddistad — 92,54 %, islamanuskojad — 4,6 %, hristanuskojad — 1,89 %, induistad — 0,27 %, sikhad — 0,08 %, konfucijanizman polenpidajad — 0,08 %, toižed uskojad — 0,29 %, religijatomad i ei antkoi tedoid — 0,2 %.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad, minibusad, kiruhavtobusan jono, lidnelektrojonused monorel'sanke, vezitransport i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Nell' elektrojonusiden operatorad: BTS Skytrain, MRT (manalaižen metron jono), SRT Red Lines, ülitadud Airport Rail Link. Om veziavtobusoiden severt-se jonoid jogedme i kanaloidme. Taksid oma levitadud neniš formiš: avtod, motociklad, tuk-tuk-miniavtod.

Kaks' lendimportad ratas lidnas: Don Miang südäimižiden reisiden täht i udemb rahvahidenkeskeine Suvarnabhum. Rahvahidenkeskeine civiline Suvarnabhum-lendimport[1] (BKK / VTBS, 65,4 mln passažiroid vl 2019 i 1,1 mln tonnoid jüguid vl 2023) om avaitud vl 2006, sijadase 25 km päivnouzmha lidnan azjaližes keskusespäi ani lidnan röunan taga. Se otab läz 20. sijad mail'mas passažirvalun mödhe. Tehtas reisid Azijan läz kaikihe pälidnoihe i surihe lidnoihe, Evropan i Avstralijan surihe lidnoihe, mugažo Tailandadme.

Sebruzlidnad[vajehta | vajehtada tekst]

Kaik kaks'kümne koume sebruzlidnad da lidnad-partnörad om Bankokal (2013).

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Rahvahidenkeskeižen Suvarnabhum-lendimportan sait (suvarnabhumi.airportthai.co.th). (tail.) (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Azijan pälidnad
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan