Mine sisu juurde

Dušanbe

Vikipedii-späi
Dušanbe
Душанбе
Lidnanznam
Valdkund Tadžikistan
Eläjiden lugu (2023) 1,228,400 ristitud
Pind 203,2 km²
Dušanbe Душанбе
Pämez' Rustam Emomali
(viluku 2017—,
Рустами Эмомалӣ)
Telefonkod +992−37
Aigvö UTC+5


Lidnan nägu kosmosaspäi (2005)

Dušanbe (tadž.: Душанбе [duʃæmˈbe] «ezmärg») om Tadžikistanan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om valdkundan üks' regionišpäi.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Järed antine eländpunkt oli olmas 3.-4. voz'sadal edel meiden erad. Dušanbe-kišlak mainitase kirjutadud purtkiš ezmäižen kerdan vl 1676 (läz kahesad tuhad eläjid), se sijazihe risttel, i kerazihe torgust jogo ezmärgel, sikš nimitihe-ki. Vl 1826 lidnan nimi oli Dušanbe-Kurgan. Mülüi Buharan emiratha (oli olmas vll 1753−1920).

Vspäi 1922 om Tadžikistanan pälidnaks. Vll 1924−1929 nimi oli Düšanbe (tadž.: Дюшанбе), vll 1929−1961 nimitihe Stalinabad:aks. Vl 1929 raudte ühtenzoiti lidnad Taškentanke.

Dušanbe šingotase sömtegimištol, sauvondmaterialiden sarakol (armatur, raudbeton), elektrotehnižel produkcijal (kabel'), tekstil'tegimištol, Keskuzazijan torgusil.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase valdkundan päivlaskmas, 706 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Varzob-jogi (tadž.: Варзоб, 71 km pitte) läbitab Dušanbed pohjoižespäi suvhe i lankteb Kafirnigan-jogehe (tadž.: Кофарниҳон) lidnan suviröunas (Amudarj-jogen bassein). Kaik seičeme transportišt sildad om saudud Varzobas päliči lidnan röunoiš. Voib olda lujid manrehkaidusid.

Klimat om subtropine südäikontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +14,5 C°, kezakun-elokun +24,8..+27,4 C°, tal'vkun-uhokun +1,7..+4 C°. Ekstremumad oma −26,6 C° (viluku) i +49 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +8,1 C° (eloku), tal'vaigan maksimum om +24,3 C° (tal'vku). Paneb sadegid 568 mm vodes, enamba keväz'kus-sulakus (105..108 mm kus), kuiv sezon oleskeleb kezakus-sügüz'kus (13 mm pordos). Heinkun lämuz lähižiden mägiden pautkil om +4..+15 C°.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Lidnan nell' rajonad vl 2012

Dušanbe jagase nelläks rajonaks. Vl 2020 ližatihe lidnan territorijad. Se om ümbärtud rajonil tazovaldkundan alištusenke.

Edeline lidnan pämez' (tadž.: Раиси шаҳри Душанбе) om Mahmadsajid Ubaidulloev (Маҳмадсаид Убайдуллоев, 1996 — viluku 2017).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 778 500 ristitud 124,6 km² pindal, vl 2017 — 820 609 ristitud 127,4 km² pindal. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Enamba mi 1,5 mln ristitud elihe ezilidnoidenke vl 2017. Kaik 3,1 mln eläjid om lidnaglomeracijas (2022).

Rahvahad (2022): tadžikalaižed — 89,5 %, uzbekad — 6,7 %, venänikad — 2,6 %, toižed rahvahad — 1,2 %.

Erazvuiččiden uskondoiden pühäpertid oma saudud lidnas.

Kaik 17 üläopendusen i enamba mi sada keskopendusen aluzkundad oma olmas lidnas, mugažo 17 tedoinstitutad ratas.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad, trolleibusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Päraudtestancijan nimi om Dušanbe.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Dušanbe-lendimport[1] (tadž.: Фурудгоҳи байналмилалии «Душанбе», DYU / UTDD, 1,4 mln passažiroid vl 2019) sijadase lidnan päivnouzmas. Tehtas reisid lähižiden valdkundoiden pälidnoihe i Venäman surihe lidnoihe.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Rahvahidenkeskeižen Dušanbe-lendimportan sait (airport.tj). (ven.) (angl.) (tadž.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Azijan pälidnad
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan