Tadžikistan

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Tadžikistanan Tazovaldkund
Ҷумҳурии Тоҷикистон
 Flag
Flag of Tajikistan.svg
 Valdkundznam
Emblem of Tajikistan.svg
Pälidn Dušanbe
Eläjiden lugu (2018) 8 604 882[1] ristitud
Pind 143 100 km²
Tadžikistanan Tazovaldkund Ҷумҳурии Тоҷикистон
Kel' tadžikan
Valdkundan pämez' Emomali Rahmon
Päministr Kohir Rasulzada
Religii islam
Valüt tadžikistanan somoni (TJS)
Internet-domen .tj
Telefonkod +992
Aigvö UTC+5

Tadžikistan (tadž.: Тоҷикистон / pers.: تاجیکستان, ven.: Таджикистан), täuz' oficialine nimi — Tadžikistanan Tazovaldkund (tadž.: Ҷумҳурии Тоҷикистон / vepsän kirjamil Džumhuriji Todžikiston / pers.: جمهوری تاجیکستان‎, ven.: Республика Таджикистан), om mererandatoi valdkund Azijan keskuses. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Dušanbe.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 1991 9. päiväl sügüz'kud Tadžikistan tedištoiti ičeze ripmatomudes NSTÜ:späi. Sil-žo vodel tal'vkun 25. päiväl ripmatomuz kändihe täudeks.

Vozil 1992−1997 rahvahanikoiden soda oli valdkundas. Vl 1998 sodakukerdusen onetoi naprind oli.

Valdkundan Konstitucii[2] om vahvištadud vn 1994 6. päiväl kül'mkud kaiken rahvahan referendumal. Se om väges voziden 1999 da 2003 vahvištadud referendumoil vajehtusidenke.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tadžikistanan topografine kart.

Tadžikistan om mavaldkundröunoiš Kitainke päivnouzmas (röunan piduz — 477 km), Afganistananke suves (1357 km), Uzbekistananke päivlaskmas da lodehes (1312 km), Kirgizstananke pohjoižes (984 km). Ühthine röunoiden piduz om 4130 km. Valdkundan pind om 143 100 km². Tadžikistan om mererandatoi valdkund.

Mäged ottas 93% valdkundan territorijad, se azj tegeb infrastukturad kal'hemb. Pamir-mägisistem om znamasine. Kaikiš korktemb čokkoim om Somonin Ismailan mägenpä (7495 m, 50nz' kortte Mas). Kaikiš madalamb om Sirdarj-jogen tazopind, 300 metrad valdmeren pindan päl.

Londuseližed pävarad oma gidroenergii, metallad (uran (mail'man varan kudendez), artut', cink, hahktin, vol'fram, kuld, hobed), antimonii, kalližarvoižed kived; toižed varad oma kivivoi da bur hil'.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tadžikistanan prezidentan pert'kulu Dušanbes.

Ohjandusen form om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund dominirujan partijanke (Rahvahaline Demokratine Partii). Valdkundan pämez' om prezident. Kaik rahvaz valičeb händast seičemeks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas. Nügüdläine prezident om Emomali Rahmon (vspäi 1994, vl 2013 valičendoilpäi se om hänen nellänz' strok faktižikš).

Parlament om kaks'kodine Ülembaine Suim (tadž.: Маҷлиси Олии Ҷумҳурии Тоҷикистон), kaik rahvaz valičeb sen ühtnijoid videks vodeks. Üläkodi om Nacionaline Suim (tadž.: Маҷлиси миллӣ) 33 ristitunke (25 — rahvaz valičeb, 8 — prezident paneb radnikusele). Enzne prezident ičeze hökkähtusen mödhe tegese üläkodin ližaühtnijan elon pitte. Alakodi om Ezitajiden Suim (tadž.: Маҷлиси намояндагон) 63 ühtnijanke.

Järgenduseližed valičendad valdkundan parlamentan alakodihe oliba vn 2015 1. päiväl keväz'kud. Kohir Rasulzada om päministraks vs 2013 kül'mkun 23. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Tadžikistanan administrativiž-territorialine jagand.

Tadžikistan jagase 5 regionaks: Dušanbe-pälidn, 2 agjad (tadž.: вилоят), 1 avtonomine agj (Mägi-Badahšanan avtonomine agj) da 13 rajonad tazovaldkundan alištusenke (tadž.: ноҳияҳои тобеи ҷумҳурӣ). Agjad alajagasoiš rajonihe (tadž.: ноҳия). Kaik om 62 rajonad valdkundas. Koume lidnad oma tazovaldkundan alištusenke: Rogun, Tursunzade, Vahdat. Rajonad alajagasoiš 368 küläkundha (tadž.: ҷамоати деҳот).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tadžikistanas elädas tadžikalaižed. Vl 2010 eläjiden lugu oli 7 487 489 ristutud.

Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2014, surembaspäi penembha): Hudžand, Bohtar, Kuläb. Kaik om 17 lidnad valdkundas i 55 lidnanvuittušt žilod.

Keled[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tadžikan kel' om üks'jäine valdkundkel' valdkundan konstitucijan 2. kirjutusen mödhe. Venäkel' om rahvahidenkeskeižiden kontaktoiden kel'. Kaik rahvahad voidas kävutada ičeze kodikelid tugedusita.

Rahvahanižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kävutadud maižandushe ma otab territorijan koumandest, sidä kesken künttud ma — 6% valdkundan territorijad, omaluižed — 28%.

Tadžikistanan päeksport om alüminii (55%), puvill (13%), kuidud abrikosad (8%); toine eksport om lauk (3%), kala da liha (2%), sobad (2%), turbaz (2%), turbolikutimed (1%), vas'k (1%).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Tadžikistanan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Tadžikistanan Konstitucijan tekst (2003) / Prezident.tj. (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Azijan valdkundad
Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Jordanii | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Korejan Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo.