Tadžikistan

Tadžikistanan Tazovaldkund
Ҷумҳурии Тоҷикистон

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Dušanbe
Eläjiden lugu (2018)	8,604,882 ristitud
Pind	143,100 km²
Kel'	tadžikan
Valdkundan pämez'	Emomali Rahmon
Päministr	Kohir Rasulzada
Religii	islam
Valüt	tadžikistanan somoni (TJS)
Internet-domen	.tj
Telefonkod	+992
Aigvö	UTC+5

Tadžikistan (tadž.: Тоҷикистон / pers.: تاجیکستان, ven.: Таджикистан), täuz' oficialine nimi — Tadžikistanan Tazovaldkund (tadž.: Ҷумҳурии Тоҷикистон [dʒʊmhʊˈɾijɪ tʰɔdʒɪkʰɪsˈtʰɔn], vepsän kirjamil Džumhuriji Todžikiston / pers.: جمهوری تاجیکستان‎, ven.: Республика Таджикистан), om mererandatoi valdkund Azijan keskuses. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Dušanbe.

Istorii

Vn 1991 9. päiväl sügüz'kud Tadžikistan tedištoiti ičeze ripmatomudes NSTÜ:späi. Sil-žo vodel tal'vkun 25. päiväl ripmatomuz kändihe täudeks.

Vozil 1992−1997 rahvahanikoiden soda mäni valdkundas. Vl 1998 sodakukerdusen onetoi naprind oli.

Valdkundan üks'jäine Konstitucii om vahvištadud vn 1994 6. päiväl kül'mkud kaiken rahvahan referendumal. Se om väges voziden 1999, 2003 da 2016 vahvištadud referendumoil vajehtusidenke.

Geografijan andmused

Tadžikistanan topografine kart (2007)

Tadžikistan om mavaldkundröunoiš Kitainke päivnouzmas (röunan piduz — 477 km), Afganistananke suves (1357 km), Uzbekistananke päivlaskmas da lodehes (1312 km), Kirgizstananke pohjoižes (984 km). Ühthine röunoiden piduz om 4130 km. Valdkundan pind om 143 100 km². Tadžikistan om mererandatoi valdkund.

Mäged ottas 93 % valdkundan territorijad, se azj tegeb infrastukturad kal'hemb. Pamir-mägisistem om znamasine. Kaikiš korktemb čokkoim om Somonin Ismailan mägenpä (7495 m, 50nz' kortte Mas). Kaikiš madalamb om Sirdarj-jogen tazopind, 300 metrad valdmeren pindan päl. Saum vezid om 0,3 %.

Londuseližed pävarad oma gidroenergii, metallad (uran (mail'man varan kudendez), artut', cink, hahktin, vol'fram, kuld, hobed), antimonii, kalližarvoižed kived; toižed varad oma kivivoi da bur hil'.

Politine sistem

Tadžikistanan prezidentan pert'kulu Dušanbes, keväz'ku 2010

Tadžikistanan parlamentan uz' sauvuz Dušanbes, heinku 2024

Ohjandusen form om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund dominirujanke partijanke (Rahvahaline Demokratine Partii). Valdkundan pämez' om prezident (tadž.: Президенти Ҷумҳурии Тоҷикистон). Kaik rahvaz valičeb händast seičemeks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas, ei ole strokuiden röunadusid Emomali Rahmonan täht (vspäi 2016). Nügüdläine prezident om Emomali Rahmon vspäi 1994, vl 2013 valičendoilpäi se om hänen nellänz' strok faktižikš. Prezident paneb päministrad (tadž. Сарвазири) radnikusele.

Parlament om kaks'kodine Ülembaine Suim (tadž.: Маҷлиси Олии Ҷумҳурии Тоҷикистон), kaik rahvaz valičeb sen ühtnijoid videks vodeks. Üläkodi om Nacionaline Suim (tadž.: Маҷлиси миллӣ) 33 ristitunke (25 — rahvaz valičeb, 8 — prezident paneb radnikusele). Enzne prezident ičeze hökkähtusen mödhe kändase üläkodin ližaühtnijaks elon hätkte. Alakodi om Ezitajiden Suim (tadž.: Маҷлиси намояндагон) 63 ühtnijanke. Politižed partijad religioziženke alusenke oma kel'tud.

Järgenduseližed valičendad valdkundan parlamentan alakodihe oliba vn 2015 1. päiväl keväz'kud. Kohir Rasulzada radab päministran vn 2013 kül'mkun 23. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Tadžikistanan administrativiž-territorialine jagand.

Tadžikistan jagase videks regionaks: Dušanbe-pälidn, kaks' agjad (tadž.: вилоят), üks' avtonomine agj (Mägi-Badahšanan avtonomine agj) da 13 rajonad tazovaldkundan alištusenke (tadž.: ноҳияҳои тобеи ҷумҳурӣ). Agjad alajagasoiš rajonikš (tadž.: ноҳия). Kaik om 62 rajonad valdkundas. Koume lidnad oma tazovaldkundan alištusenke: Rogun, Tursunzade, Vahdat. Rajonad alajagasoiš 368 küläkundaks (tadž.: ҷамоати деҳот).

Eläjad

Tadžikistanas elädas tadžikalaižed. Vl 2010 valdkundan eläjiden lugu oli 7 487 489 ristutud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2014): islamanuskojad — 98 % (sunnitad 95 %, šijitad 3 %), toižed uskojad — 2 %. Tadžikistan om sur'ilmvaldkund, ei ole valdkundališt religijad.

Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2014, surembaspäi penembha): Hudžand, Bohtar, Kuläb. Kaik om 17 lidnad valdkundas i 55 lidnanvuittušt žilod. Lidnalaižiden pala om 27,5 % (2020).

Keled

Kodikelen mödhe (2010): tadžikan kel' (persijan kelen etnolekt) — 84,4 %, uzbekan kel' — 11,9 %, kirgizan kel' — 0,8 %, venäkel' — 0,5 %, toižed keled — 2,4 %.

Tadžikan kel' om üks'jäine valdkundkel' valdkundan konstitucijan 2. kirjutusen mödhe. Venäkel' om rahvahidenkeskeižiden kontaktoiden kel', kävutase avaros ohjastusen i kommercijan aluzkundoiš. Kaik rahvahad voidas kävutada ičeze kodikelid tugedusita.

Rahvahanižanduz

Tadžikistan om goll' industrialiž-agrarine valdkund, šingotase teravas. Vl 2019 rahatulendad radajišpäi verhiš maiš (Venämas päpaloin) otiba sen kogosüdäiproduktan 29 procentad. Kävutadud maižandushe ma otab territorijan koumandest, sidä kesken künttud ma — 6 % valdkundan territorijad (puvill, fruktad), omaluižed — 28 %. Industrijan päsarakod oma kaivuztegimišt, gidroenergetik, mujumetallurgii (alüminijan tehmine), sauvondmaterialiden pästand (sidä kesken cementan), erazvuitte tekstiline sarak, sömtegimišt (veresad i kuivatud fruktad, pühävoi).

Kogosüdäiproduktan palad (vn 2012 andmused): maižanduz 23,3 %, tegimišt 22,8 %, holitišiden sfer 53,9 %. Radnikoiden järgenduz sarakoidme vl 2012: maižanduz 47,9 %, tegimišt 10,9 %, holitišiden sfer 41,2 %.

Valdkundan päeksport om alüminii (55 %), puvill (13 %), kuidud abrikosad (8 %); toine eksport om lauk (3 %), kala da liha (2 %), sobad (2 %), turbaz (2 %), turbolikutimed (1 %), vas'k (1 %). Importan tavarad oma kivivoin ümbriradmižen produktad, alüminijan hapanduz, mašinansauvomižen produkcii i mašiništ, söndtavarad. Vl 2022 import ületi eksportad läz koume kerdha. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2021) oma Kitai (Tadžikistanan eksportan 7,5 % i importan 31,8 %), Kazahstan (eksportan 17,1 % i importan 14,2 %), Venäma (eksportan 3,4 % i importan 22,7 %), Šveicarii (eksportan 25,6 %), Turkanma (eksportan 11,4 % i importan 5,3 %), Uzbekistan (eksportan 6,1 % i importan 6,7 %), Honkong (eksportan 6,0 %), Bel'gii (eksportan 4,2 %), Afganistan (eksportan 3,9 %), Italii (eksportan 3,7 %).

Irdkosketused

• Tadžikistanan prezidentan oficialine sait (prezident.tj). (tadž.) (ven.) (angl.) (arab.)
• Tadžikistanan parlamentan oficialine sait (parlament.tj). (tadž.) (ven.) (angl.)
• Tadžikistanan Statistikan valdkundaližen komitetan sait (stat.tj). (tadž.) (ven.) (angl.)