Tadžikistan

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Tadžikistanan Tazovaldkund
Ҷумҳурии Тоҷикистон (tadž.)
Республика Таджикистан (ven.)
 Flag
Flag of Tajikistan.svg
 Valdkundznam
Emblem of Tajikistan.svg
Pälidn Dušanbe
Eläjiden lugu (2014) 8 051 512[1] ristitud
Pind 143,100 km²
Tadžikistanan TazovaldkundҶумҳурии Тоҷикистон (tadž.)Республика Таджикистан (ven.)
Kel' tadžikan, venän
Valdkundan pämez' Emomali Rahmon
Päministr Kohir Rasulzada
Religii islam
Valüt tadžikistanan somoni (TJS)
Internet-domen .tj
Telefonkod +992
Aigvö UTC+5

Tadžikistan (tadž.: Тоҷикистон / pers.: تاجیکستان, ven.: Таджикистан), täuz' oficialine nimi — Tadžikistanan Tazovaldkund (tadž.: Ҷумҳурии Тоҷикистон / vepsän kirjamil Džumhuriji Todžikiston / pers.: جمهوری تاجیکستان‎ , ven.: Республика Таджикистан), om mererandatoi valdkund Azijan keskuses. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Dušanbe.

Istorii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Vl 1991 sügüz'kun 9. päiväl Tadžikistan tedoti ičeze ripmatomudes NSTÜ:späi. Sil-žo vodel tal'vkun 25 päiväl ripmatomuz tegihe täudeks.

Vozil 1992-1997 rahvahanikoiden soda oli valdkundas.

Vl 1998 sodakukerdusen onetoi naprind oli.

Valdkundan Konstitucii[2] oli vahvištadud vl 1994 kül'mkun 6. päiväl kaiken rahvahan referendumal. Se om väges voziden 1999 da 2003 vahvištadud referendumoil vajehtusidenke.

Geografijan andmused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Tadžikistanan topografine kart.

Tadžikistan om mavaldkundröunoiš Kitainke päivnouzmas (röunan piduz — 477 km), Afganistananke suves (1357 km), Uzbekistananke päivlaskmas da lodehes (1312 km), Kirgizstananke pohjoižes (984 km). Ühthine röunoiden piduz om 4130 km. Valdkundan pind om 143,100 km². Tadžikistan om mererandatoi valdkund.

Mäged ottas 93% valdkundan territorijad, se azj tegeb infrastukturad kal'hemb. Pamir-mägisistem om znamasine. Kaikiš korktemb čokkoim om Somonin Ismailan mägenpä (7495 m, 50nz' kortte Mas). Kaikiš madalamb om Sirdarj-jogen tazopind, 300 metrad valdmeren pindan päl.

Londuseližed pävarad oma gidroenergii, metallad (uran (16% mail'man varad), artut', cink, hahktin, vol'fram, kuld, hobed), antimonii, kalližarvoižed kived; toižed varad — kivivoi da bur hil'.

Politine sistem[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Tadžikistanan prezidentan pert'kulu Dušanbes.

Ohjandusen form om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund dominirujan partijanke (Rahvahaline Demokratine Partii). Valdkundan pämez' om prezident. Kaik rahvaz valičeb händast seičemeks vodeks, kahtenden strokun om voimuz. Nügüdläine prezident om Emomali Rahmon (vspäi 1994, vl 2013 valičendoilpäi se om hänen nellänz' strok faktižikš).

Parlament om kaks'kodine Ülembaine Suim (tadž.: Маҷлиси Олии Ҷумҳурии Тоҷикистон), kaik rahvaz valičeb sen ühtnijoid videks vodeks. Üläkodi om Nacionaline Suim (tadž.: Маҷлиси миллӣ) 33 ristitunke (25 — rahvaz valičeb, 8 — prezident paneb radnikusele). Enzne prezident ičeze hökkähtusen mödhe tegese üläkodin ližaühtnijan elon pitte. Alakodi om Ezitajiden Suim (tadž.: Маҷлиси намояндагон) 63 ühtnijanke.

Järgvaličendad valdkundan parlamentan alakodihe oliba vl 2015 keväz'kun 1. päiväl. Kohir Rasulzada om päministraks vs 2013 kül'mkun 23. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

   Kacu kirjutuz: Tadžikistanan administrativiž-territorialine jagand.

Tadžikistan alajagase 5 regionha: Dušanbe-pälidn, 2 agjad (tadž.: вилоят), 1 avtonomine agj (Mägi-Badahšanan avtonomine agj) da 13 rajonad tazovaldkundan alištusenke (tadž.: ноҳияҳои тобеи ҷумҳурӣ). Agjad alajagase rajonihe (tadž.: ноҳия). Kaik om 62 rajonad valdkundas. Koume lidnad oma tazovaldkundan alištusenke: Rogun, Tursunzade, Vahdat. Rajonad alajagase 368 küläkundha (tadž.: ҷамоати деҳот).

Eläjad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Tadžikistanas elädas tadžikalaižed.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristitud vl 2014, surembaspäi penembha): Hudžand, Kurgan Tübe, Kuläb. Kaik om 17 lidnad valdkundas. Völ om 55 lidnanvuittušt žilod.

Vl 2010 eläjiden lugu oli 7 487 489 ristutud.

Keled[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Valdkundan konstitucijan 2. kirjutusen mödhe, tadžikan kel' om üks'jäine valdkundkel'. Venäkel' om rahvahidenkeskeižen kontaktoiden kel'. Kaik rahvahad voidas kävutada ičeze kodikelid tugedusita.

Rahvahanižanduz[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Kävutadud maižandushe ma otab 34% territorijad, sidä kesken künttud ma — 6% territorijad, omaluižed — 28%.

Tadžikistanan päeksport om alüminii (55%), puvill (13%), kuidud abrikosad (8%); toine eksport om lauk (3%), kala da liha (2%), sobad (2%), turbaz (2%), turbolikutimed (1%), vas'k (1%).

Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  1. Tadžikistanan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
  2. Tadžikistanan Konstitucijan tekst (2003) (prezident.tj). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]


Azijan valdkundad
Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Iordanii | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Suvikorei | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Okeanijas mugažo.