Turkmenistan

Turkmenistan
Türkmenistan
Flag;	Valdkundznam;
Pälidn	Ašhabad
Eläjiden lugu (2018)	5,411,012 ristitud
Pind	488,100 km²
Kel'	turkmenan
Valdkundan pämez'	Gurbanguli Berdimuhamedov
Päministr	hän-žo
Religii	islam
Valüt	turkmenijan manat (TMT)
Internet-domen	.tm
Telefonkod	+993
Aigvö	UTC+5

Turkmenii, oficialižikš Turkmenistan (turkmen.: Türkmenistan), om valdmererandatoi valdkund Keskmäižes Azijas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Ašhabad (turkmen.: Aşgabat).

Turkmenistan om neitraline valdkund.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 1991 27. päiväl redukud Turkmenistan tedištoiti ripmatomudes Nevondkundaližes Ühtištusespäi.

Valdkundan uz' Konstitucii (turkmen.: Konstitusiýasy)^[2] om vahvištadud vn 1992 18. päiväl semendkud. Se om väges voziden 1995, 1999, 2003, 2006, 2008 i 2016 vajehtusidenke.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Turkmenistanan topografine kart.

Turkmenistan om mavaldkundröunoiš Kazahstananke (röunan piduz — 413 km) da Uzbekistananke (1793 km) pohjoižes, Irananke (1148 km) da Afganistananke (854 km) suves. Ühthine röunoiden piduz om 4158 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištab Kaspijan meri. Necen järven randanpird — 1768 km. Turkmenistan om valdmererandatoi valdkund.

Karakum-letetazangišt otab nell' videndest valdkundan territorijad. Turkmenistanan kaikiš korktemb čokkoim om Airibab-mägi, 3139 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om Akčakai-alang (−81 m) valdkundan lodehes.

Znamasižed vezivalud oma Amudarj päivnouzmas i sen sarak Karakuman kanal suves. Saum vezid — 3,7% (18 170 km²).

Londuseližed pävarad oma londuseline gaz (nellänz' surtte mail'mas) da kivivoi, toižed varad — rik, keitandsol, turbaz.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Medžlisan sauvuz Ašhabadas vižkümnemanataižel banknotal, vn 2009 pästand.

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund. Prezident (turkmen.: Türkmenistanyň prezidenti) om valdkundan da radonoigendajan tobmuden pämez'. Kaik rahvaz valičeb händast seičemeks vodeks, strokuiden lugu om lopmätoi (hänen elon pitte).

Parlament om üks'kodine Medžlis (turkmen.: Türkmenistanyň Mejlisi) 125 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.

Prezidentan valičendad oliba järgenduseližen kerdan vn 2017 12. päiväl uhokud. Nügüdläine Gurbanguli Berdimuhamedov-prezident sai 97,69% ühesan kandidatan keskes (vl 2012 — 97,14% kahesan kandidatan keskes), se om hänen koumanz' strok, radab vs 2006 tal'vkun 21. päiväspäi. Valdkundan parlamentan i sijaližen tobmuden ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 25. päiväl keväz'kud.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kacu kirjutuz: Turkmenistanan administrativiž-territorialine jagand.

Turkmenistan jagase kudeks regionaks: viž agjad (üks'lugu turkmen.: welaýaty) da üks' Ašhabad-pälidn agjaha tazostadud. Agjad alajagasoiš 44 ümbrikoks (üks'lugu turkmen.: etraby, sidä kesken 4 om Ašhabadas).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 5 171 943 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (2003): turkmenalaižed — 85%, uzbekad — 5%, venänikad — 4%, toižed rahvahad — 6%.

Kodikelen mödhe (2020): turkmenan kel' — 72%, venäkel' — 12%, uzbekan kel' — 9%, toižed keled — 7%.

Uskondan mödhe (2020): islamanuskojad — 89%, ortodoksižed hristanuskojad — 9%, märhapanendata — 2%.

Toižed sured lidnad (enamba 200 tuh. ristituid vl 2009, surembaspäi penembha): Turkmenabat, Dašoguz, Mari. Vl 2016 kaik oli 47 lidnad valdkundas. Lidnalaižiden pala om 52,5% (2020).

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Agrariž-industrialine ekonomik baziruiše londuseližen gazan i kivivoin eksportal, ned transportiruidas veimil päpaloin. Radnikoiden 48,2% oma ottud maižandushe, 14% ratas industrijas, 37,8% — holitišiden sferas (2004).

Znamasižed ižandusen sarakod oma londuseližen gazan samine, kivivoin ümbriradmine, sauvond i sauvondmaterialiden tehmine, puvillkanghiden i kouriden pästand. Maižandusen päižed kul'turad oma nižu i puvillan kazmuz.

Turkmenistanan päeksport om londuseline gaz (38%, sidä kesken nozoltadud), kivivoi (27%), puvill (18%); toine eksport — turbaz (4%), polipropilen (4%), sobad (läz 3%), elektruz (1%), mujutimed da dubindsubstancijad maploduišpäi (1%). Eksportan tobj pala lähteb Kitaihe (70% vl 2016), toižed eksportan partnörad oma Iran, Italii, Afganistan i Venäma. Importan päpartnörad oma Venäma (nelländez vl 2016), Iran (kümnendez), Japonii, Saksanma, Suvikorei, Kitai i Italii (5..10% kaikutte).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tobmuz

Turkmenistanan ohjastusen oficialine sait (turkmenistan.gov.tm). (turkmen.) (ven.) (angl.)
Turkmenistanan röunantagaižiden azjoiden ministrusen oficialine sait (mfa.gov.tm). (turkmen.) (angl.) (ven.)

Ühthine informacii valdkundas

Turkmenistanan valdkundaližen informacižen agentusen sait (TDH, tdh.gov.tm). (turkmen.) (angl.) (ven.)

Turkmenistan Vikiaitas

	Azijan valdkundad
	Afganistan \| Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) \| Armenii \| Azerbaidžan¹ \| Bahrein \| Bangladeš \| Brunei \| Butan \| Egipt² \| Filippinad \| Gruzii¹ \| Indii \| Indonezii³ \| Irak \| Iran \| Izrail' \| Japonii \| Jemen² \| Jordanii \| Kambodž \| Kazahstan¹ \| Katar \| Kipr¹ \| Kirgizstan \| Kitai \| Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund \| Korejan Tazovaldkund \| Kuveit \| Laos \| Livan \| Malaizii \| Mal'divan Sared \| Mjanmar \| Mongolii \| Nepal \| Oman \| Pakistan \| Päivnouzmaine Timor \| Saudan Arabii \| Singapur \| Sirii \| Šrilank \| Tadžikistan \| Tailand \| Turkanma¹ \| Turkmenistan \| Uzbekistan \| Venäma¹ \| Vjetnam
	¹ Om Evropas mugažo. ² Om Afrikas mugažo. ³ Om Valdmerimaiš mugažo.

[1] Turkmenistanan ristitišton lugun endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)

[2] Vn 2016 Konstitucijan tekst venäkelel turkmenistan.gov.tm-saital.

[1]

[2]