Turkmenistan

Turkmenistan
Türkmenistan

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Ašhabad
Eläjiden lugu (2018)	5,411,012 ristitud
Pind	488,100 km²
Kel'	turkmenan
Valdkundan pämez'	Gurbanguli Berdimuhamedov
Päministr	hän-žo
Religii	islam
Valüt	turkmenijan manat (TMT)
Internet-domen	.tm
Telefonkod	+993
Aigvö	UTC+5

Turkmenii, oficialižikš Turkmenistan (turkmen.: Türkmenistan [tʏɾkmønʏˈθːɑːn]), om valdmererandatoi valdkund Keskmäižes Azijas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Ašhabad (turkmen.: Aşgabat).

Turkmenistan om neitraline valdkund.

Istorii

Vn 1991 27. päiväl redukud Turkmenistan tedištoiti ripmatomudes Nevondkundaližes Ühtištusespäi.

Valdkundan uz' Konstitucii (turkmen.: Konstitusiýasy) om vahvištadud vn 1992 18. päiväl semendkud. Se om väges voziden 1995, 1999, 2003, 2006, 2008 i 2016 vajehtusidenke.

Geografijan andmused

Turkmenistanan topografine kart (2007)

Turkmenistan om mavaldkundröunoiš Kazahstananke (röunan piduz — 413 km) da Uzbekistananke (1793 km) pohjoižes, Irananke (1148 km) da Afganistananke (854 km) suves. Ühthine röunoiden piduz om 4158 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištab Kaspijan meri. Necen järven randanpird — 1768 km. Turkmenistan om valdmererandatoi valdkund.

Karakum-letetazangišt otab nell' videndest valdkundan territorijad. Turkmenistanan kaikiš korktemb čokkoim om Airibab-mägi, 3139 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om Akčakai-alang (−81 m) valdkundan lodehes.

Znamasižed vezivalud oma Amudarj päivnouzmas i sen sarak Karakuman kanal suves. Saum vezid — 3,7 % (18 170 km²).

Londuseližed pävarad oma londuseline gaz (nellänz' surtte mail'mas) da kivivoi, toižed varad — rik, keitandsol, turbaz.

Politine sistem

Medžlisan sauvuz Ašhabadas vižkümnemanataižel banknotal, vn 2009 pästand

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund. Prezident (turkmen.: Türkmenistanyň prezidenti) om valdkundan da radonoigendajan tobmuden pämez'. Kaik rahvaz valičeb händast seičemeks vodeks, strokuiden lugu om lopmätoi (hänen elon hätkte, ku valitihe).

Parlament om üks'kodine Medžlis (turkmen.: Türkmenistanyň Mejlisi) 125 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.

Prezidentan valičendad oliba järgenduseližen kerdan vn 2017 12. päiväl uhokud. Nügüdläine Gurbanguli Berdimuhamedov-prezident sai 97,69 % ühesan kandidatan keskes (vl 2012 — 97,14 % kahesan kandidatan keskes), se om hänen koumanz' strok, radab vn 2006 tal'vkun 21. päiväspäi. Valdkundan parlamentan i sijaližen tobmuden ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 25. päiväl keväz'kud.

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Turkmenistanan administrativiž-territorialine jagand.

Turkmenistan jagase kudeks regionaks: viž agjad (üks'lugu turkmen.: welaýaty) da üks' Ašhabad-pälidn agjaha tazostadud. Agjad alajagasoiš 44 ümbrikoks (üks'lugu turkmen.: etraby, sidä kesken nell' om Ašhabadas).

Eläjad

Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 5 171 943 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (2003): turkmenalaižed — 85 %, uzbekad — 5 %, venänikad — 4 %, toižed rahvahad — 6 %.

Kodikelen mödhe (2020): turkmenan kel' — 72 %, venäkel' — 12 %, uzbekan kel' — 9 %, toižed keled — 7 %.

Uskondan mödhe (2020): islamanuskojad — 89 %, ortodoksižed hristanuskojad — 9 %, märhapanendata — 2 %.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2009, surembaspäi penembha): Turkmenabat, Dašoguz, Mari. Vl 2016 kaik oli 47 lidnad valdkundas. Lidnalaižiden pala om 52,5 % (2020).

Ižanduz

Turkmenistan om keskmäižen šingotesen agrariž-industrialine valdkund. Ižanduz baziruiše londuseližen gazan i kivivoin eksportal, ned transportiruišoiš veimil päpaloin. Läz kaik maižandusen i tegimišton edheotandad oma valdkundaližed, privatizacii mäni holitišiden sferas vaiše. Radotomudenmär oli 15 % vl 2020. Valdkudaline velg oli KSP:n 31..33 % surtte vll 2017−2020. Industrijan znamasižed sarakod oma londuseližen gazan samine, kivivoin ümbriradmine, himine, mašinansauvomine, sauvond i sauvondmaterialiden tehmine (cement, stökol), puvillkanghiden i kouriden pästand, sömtegimišt. Laivoiden sauvomižen da kohendusen sarak šingotase. Maižandusen päižed kul'turad oma nižu (eksportan-ki objekt) i puvillan kazmuz, toižed — ris (Amudarjan alangištos), fruktpud (enamba jablokpud i abrikosad), arbuzad, dinid, maplodud, živatvodindan erikod — lambhad i verblüdad. Fiskaline voz' zavodiše 1. vilukud.

Kogosüdäiproduktan palad (vn 2018 andmused): maižanduz 12,7 %, tegimišt 50,1 %, holitišiden sfer 37,7 %. Vn 2018 andmusiden mödhe radnikoiden 44,2 % oma ottud maižandushe, 15,0 % ratas industrijas, 40,8 % — holitišiden sferas.

Valdkundan päeksport om londuseline gaz (38 %, sidä kesken nozoltadud), kivivoi (27 %), puvill (18 %); toine eksport — turbaz (4 %), polipropilen (4 %), sobad (läz 3 %), elektruz (1 %), mujutimed da dubindsubstancijad maploduišpäi (1 %). Importan tavarad oma mašinansauvomižen produkcii i mašiništ, himikalijad, söndtavarad. Eksportan tobj pala lähteb Kitaihe (70 % vl 2016), toižed eksportan partnörad oma Iran, Italii, Afganistan i Venäma. Importan päpartnörad oma Venäma (nelländez vl 2016), Iran (kümnendez), Japonii, Saksanma, Suvikorei, Kitai i Italii (5..10 % kaikutte).

Irdkosketused

Tobmuz

• Turkmenistanan ohjastusen oficialine sait (turkmenistan.gov.tm). (turkmen.) (ven.) (angl.)
• Turkmenistanan röunantagaižiden azjoiden ministrusen oficialine sait (mfa.gov.tm). (turkmen.) (angl.) (ven.)

Ühthine informacii valdkundas

• Turkmenistanan valdkundaližen informacižen agentusen sait (TDH, tdh.gov.tm). (turkmen.) (angl.) (ven.)