Turkmenistan

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Turkmenistan
Türkmenistan
 Flag
Flag of Turkmenistan.svg
 Valdkundznam
Emblem of Turkmenistan.svg
Pälidn Ašhabad
Eläjiden lugu (2014) 5,171,943[1] ristitud
Pind 488,100 km²
TurkmenistanTürkmenistan
Kel' turkmenan
Valdkundan pämez' Gurbanguli Berdimuhamedov
Päministr hän-žo
Religii islam
Valüt turkmenijan manat (TMT)
Internet-domen .tm
Telefonkod +993
Aigvö UTC+5

Turkmenii, oficialižikš Turkmenistan (turkmen.: Türkmenistan), om valdmererandatoi valdkund Keskmäižes Azijas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Ašhabad (turkmen. Aşgabat).

Istorii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Vl 1991 redukun 27. päiväl Turkmenistan tedoti ripmatomudes Nevondkundaližes Ühtištusespäi.

Valdkundan uz' Konstitucii oli vahvištadud vl 2008.

Geografijan andmused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Turkmenistanan topografine kart.

Turkmenistan om mavaldkundröunoiš Kazahstananke (röunan piduz — 413 km) da Uzbekistananke (1793 km) pohjoižes, Iranan (1148 km) da Afganistananke (854 km) suves. Ühthine röunoiden piduz om 4158 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištab Kaspijan meri. Necen järven randanpird — 1768 km. Turkmenistan om valdmererandatoi valdkund.

Karakum-letetazangišt otab nell' videndest valdkundan territorijad. Turkmenistanan kaikiš korktemb čokkoim om Airibab-mägi, 3139 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om Akčakai-alang (-81 m) valdkundan lodehes.

Londuseližed pävarad oma londuseline gaz (nellänz' surtte mail'mas) da kivivoi; toižed varad — rik, keitandsol, turbaz.

Politine sistem[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Prezidentan Oguzhan-pert'kulud Ašhabadas.

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund. Prezident om valdkundan da radonoigendajan tobmuden pämez'. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks. Teoretižikš parlament voib tehta prezidentan strokuiden lugu lopmätoman (hänen elon pitte).

Parlament om üks'kodine Medžlis (turkmen.: Türkmenistanyň Mejlisi) 125 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.

Prezidentan valičendad oliba järgkerdan vl 2012 uhokun 12. päiväl. Nügüdläine prezident om Gurbanguli Berdimuhamedov (sai 97,14% kahesan kandidatan keskes), se om hänen kahtenz' strok. Järgvaličendad parlamentha oliba vl 2013 tal'vkun 15. päiväl.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

   Kacu kirjutuz: Turkmenistanan administrativiž-territorialine jagand.

Turkmenistan alajagase 6 regionha: 5 agjad (üks'lugu turkmen.: welaýaty) da üks' Ašhabad-pälidn agjaha tazostadud. Agjad jagase 77 ümbrikho (üks'lugu turkmen.: etraby): 52 — agjoiš, 6 — Ašhabadas, 2 — Turkmenabatas, 2 — Turkmenbašiš, 15 oma lidnad da žilod ümbrikho tazostadud.

Eläjad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Turkmenistanas elädas turkmenalaižed.

Toižed sured lidnad (enamba 200 tuh. ristitud vl 2009, surembaspäi penembha): Turkmenabat, Dašoguz, Mari. Vl 2014 kaik oli 24 lidnad valdkundas.

Ižanduz[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Turkmenistanan päeksport om londuseline gaz (38%, sidä kesken nozoltadud), kivivoi (27%), puvill (18%); toine eksport — turbaz (4%), polipropilen (4%), sobad (läz 3%), elektruz (1%), mujutimed da dubindsubstancijad maploduišpäi (1%).

Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  1. Turkmenistanan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]


Azijan valdkundad
Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Iordanii | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Suvikorei | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Okeanijas mugažo.