Turkmenistan
Flag![]() |
Valdkundznam![]() |
Pälidn | Ašhabad |
Eläjiden lugu (2018) | 5,411,012[1] ristitud |
Pind | 488,100 km² |
![]() | |
Kel' | turkmenan |
Valdkundan pämez' | Gurbanguli Berdimuhamedov |
Päministr | hän-žo |
Religii | islam |
Valüt | turkmenijan manat (TMT) |
Internet-domen | .tm |
Telefonkod | +993 |
Aigvö | UTC+5 |
Turkmenii, oficialižikš Turkmenistan (turkmen.: Türkmenistan [tʏɾkmønʏˈθːɑːn]), om valdmererandatoi valdkund Keskmäižes Azijas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Ašhabad (turkmen.: Aşgabat).
Turkmenistan om neitraline valdkund.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 1991 27. päiväl redukud Turkmenistan tedištoiti ripmatomudes Nevondkundaližes Ühtištusespäi.
Valdkundan uz' Konstitucii (turkmen.: Konstitusiýasy)[2] om vahvištadud vn 1992 18. päiväl semendkud. Se om väges voziden 1995, 1999, 2003, 2006, 2008 i 2016 vajehtusidenke.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Turkmenistan om mavaldkundröunoiš Kazahstananke (röunan piduz — 413 km) da Uzbekistananke (1793 km) pohjoižes, Irananke (1148 km) da Afganistananke (854 km) suves. Ühthine röunoiden piduz om 4158 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištab Kaspijan meri. Necen järven randanpird — 1768 km. Turkmenistan om valdmererandatoi valdkund.
Karakum-letetazangišt otab nell' videndest valdkundan territorijad. Turkmenistanan kaikiš korktemb čokkoim om Airibab-mägi, 3139 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om Akčakai-alang (−81 m) valdkundan lodehes.
Znamasižed vezivalud oma Amudarj päivnouzmas i sen sarak Karakuman kanal suves. Saum vezid — 3,7 % (18 170 km²).
Londuseližed pävarad oma londuseline gaz (nellänz' surtte mail'mas) da kivivoi, toižed varad — rik, keitandsol, turbaz.
Politine sistem
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund. Prezident (turkmen.: Türkmenistanyň prezidenti) om valdkundan da radonoigendajan tobmuden pämez'. Kaik rahvaz valičeb händast seičemeks vodeks, strokuiden lugu om lopmätoi (hänen elon hätkte, ku valitihe).
Parlament om üks'kodine Medžlis (turkmen.: Türkmenistanyň Mejlisi) 125 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.
Prezidentan valičendad oliba järgenduseližen kerdan vn 2017 12. päiväl uhokud. Nügüdläine Gurbanguli Berdimuhamedov-prezident sai 97,69 % ühesan kandidatan keskes (vl 2012 — 97,14 % kahesan kandidatan keskes), se om hänen koumanz' strok, radab vn 2006 tal'vkun 21. päiväspäi. Valdkundan parlamentan i sijaližen tobmuden ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 25. päiväl keväz'kud.
Administrativiž-territorialine jagand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kacu kirjutuz: Turkmenistanan administrativiž-territorialine jagand.
Turkmenistan jagase kudeks regionaks: viž agjad (üks'lugu turkmen.: welaýaty) da üks' Ašhabad-pälidn agjaha tazostadud. Agjad alajagasoiš 44 ümbrikoks (üks'lugu turkmen.: etraby, sidä kesken nell' om Ašhabadas).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 5 171 943 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (2003): turkmenalaižed — 85 %, uzbekad — 5 %, venänikad — 4 %, toižed rahvahad — 6 %.
Kodikelen mödhe (2020): turkmenan kel' — 72 %, venäkel' — 12 %, uzbekan kel' — 9 %, toižed keled — 7 %.
Uskondan mödhe (2020): islamanuskojad — 89 %, ortodoksižed hristanuskojad — 9 %, märhapanendata — 2 %.
Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2009, surembaspäi penembha): Turkmenabat, Dašoguz, Mari. Vl 2016 kaik oli 47 lidnad valdkundas. Lidnalaižiden pala om 52,5 % (2020).
Ižanduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Turkmenistan om keskmäižen šingotesen agrariž-industrialine valdkund. Ižanduz baziruiše londuseližen gazan i kivivoin eksportal, ned transportiruišoiš veimil päpaloin. Läz kaik maižandusen i tegimišton edheotandad oma valdkundaližed, privatizacii mäni holitišiden sferas vaiše. Radotomudenmär oli 15 % vl 2020. Valdkudaline velg oli KSP:n 31..33 % surtte vll 2017−2020. Industrijan znamasižed sarakod oma londuseližen gazan samine, kivivoin ümbriradmine, himine, mašinansauvomine, sauvond i sauvondmaterialiden tehmine (cement, stökol), puvillkanghiden i kouriden pästand, sömtegimišt. Laivoiden sauvomižen da kohendusen sarak šingotase. Maižandusen päižed kul'turad oma nižu (eksportan-ki objekt) i puvillan kazmuz, toižed — ris (Amudarjan alangištos), fruktpud (enamba jablokpud i abrikosad), arbuzad, dinid, maplodud, živatvodindan erikod — lambhad i verblüdad. Fiskaline voz' zavodiše 1. vilukud.
Kogosüdäiproduktan palad (vn 2018 andmused): maižanduz 12,7 %, tegimišt 50,1 %, holitišiden sfer 37,7 %. Vn 2018 andmusiden mödhe radnikoiden 44,2 % oma ottud maižandushe, 15,0 % ratas industrijas, 40,8 % — holitišiden sferas.
Valdkundan päeksport om londuseline gaz (38 %, sidä kesken nozoltadud), kivivoi (27 %), puvill (18 %); toine eksport — turbaz (4 %), polipropilen (4 %), sobad (läz 3 %), elektruz (1 %), mujutimed da dubindsubstancijad maploduišpäi (1 %). Importan tavarad oma mašinansauvomižen produkcii i mašiništ, himikalijad, söndtavarad. Eksportan tobj pala lähteb Kitaihe (70 % vl 2016), toižed eksportan partnörad oma Iran, Italii, Afganistan i Venäma. Importan päpartnörad oma Venäma (nelländez vl 2016), Iran (kümnendez), Japonii, Saksanma, Suvikorei, Kitai i Italii (5..10 % kaikutte).
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Turkmenistanan ristitišton lugun endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
- ↑ Vn 2016 Konstitucijan tekst venäkelel turkmenistan.gov.tm-saital.
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Tobmuz
- Turkmenistanan ohjastusen oficialine sait (turkmenistan.gov.tm). (turkmen.) (ven.) (angl.)
- Turkmenistanan röunantagaižiden azjoiden ministrusen oficialine sait (mfa.gov.tm). (turkmen.) (angl.) (ven.)
- Ühthine informacii valdkundas
- Turkmenistanan valdkundaližen informacižen agentusen sait (TDH, tdh.gov.tm). (turkmen.) (angl.) (ven.)
![]() |
Turkmenistan Vikiaitas |
Azijan valdkundad | ||
![]() | ||
1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo. |