Turkmenistan

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Turkmenistan
Türkmenistan
 Flag
Flag of Turkmenistan.svg
 Valdkundznam
Emblem of Turkmenistan.svg
Pälidn Ašhabad
Eläjiden lugu (2018) 5 411 012[1] ristitud
Pind 488 100 km²
Turkmenistan Türkmenistan
Kel' turkmenan
Valdkundan pämez' Gurbanguli Berdimuhamedov
Päministr hän-žo
Religii islam
Valüt turkmenijan manat (TMT)
Internet-domen .tm
Telefonkod +993
Aigvö UTC+5

Turkmenii, oficialižikš Turkmenistan (turkmen.: Türkmenistan), om valdmererandatoi valdkund Keskmäižes Azijas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Ašhabad (turkmen.: Aşgabat).

Turkmenistan om neitraline valdkund.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 1991 27. päiväl redukud Turkmenistan tedištoiti ripmatomudes Nevondkundaližes Ühtištusespäi.

Valdkundan uz' Konstitucii (turkmen.: Konstitusiýasy)[2] om vahvištadud vn 1992 18. päiväl semendkud. Se om väges voziden 1995, 1999, 2003, 2006, 2008 i 2016 vajehtusidenke.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Turkmenistanan topografine kart.

Turkmenistan om mavaldkundröunoiš Kazahstananke (röunan piduz — 413 km) da Uzbekistananke (1793 km) pohjoižes, Irananke (1148 km) da Afganistananke (854 km) suves. Ühthine röunoiden piduz om 4158 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištab Kaspijan meri. Necen järven randanpird — 1768 km. Turkmenistan om valdmererandatoi valdkund.

Karakum-letetazangišt otab nell' videndest valdkundan territorijad. Turkmenistanan kaikiš korktemb čokkoim om Airibab-mägi, 3139 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om Akčakai-alang (−81 m) valdkundan lodehes.

Znamasižed vezivalud oma Amudarj päivnouzmas i sen sarak Karakuman kanal suves. Saum vezid — 3,7% (18 170 km²).

Londuseližed pävarad oma londuseline gaz (nellänz' surtte mail'mas) da kivivoi, toižed varad — rik, keitandsol, turbaz.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Medžlisan sauvuz Ašhabadas vižkümnemanataižel banknotal, vn 2009 pästand.

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund. Prezident (turkmen.: Türkmenistanyň prezidenti) om valdkundan da radonoigendajan tobmuden pämez'. Kaik rahvaz valičeb händast seičemeks vodeks, strokuiden lugu om lopmätoi (hänen elon pitte).

Parlament om üks'kodine Medžlis (turkmen.: Türkmenistanyň Mejlisi) 125 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.

Prezidentan valičendad oliba järgenduseližen kerdan vn 2017 12. päiväl uhokud. Nügüdläine Gurbanguli Berdimuhamedov-prezident sai 97,69% ühesan kandidatan keskes (vl 2012 — 97,14% kahesan kandidatan keskes), se om hänen koumanz' strok, radab vs 2006 tal'vkun 21. päiväspäi. Valdkundan parlamentan i sijaližen tobmuden ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 25. päiväl keväz'kud.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Turkmenistanan administrativiž-territorialine jagand.

Turkmenistan jagase 6 regionha: 5 agjad (üks'lugu turkmen.: welaýaty) da üks' Ašhabad-pälidn agjaha tazostadud. Agjad alajagasoiš 44 ümbrikho (üks'lugu turkmen.: etraby, sidä kesken 4 om Ašhabadas).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 5 171 943 ristitud.

Rahvahad (2003): turkmenalaižed — 85%, uzbekad — 5%, venänikad — 4%, toižed rahvahad — 6%.

Toižed sured lidnad (enamba 200 tuh. ristituid vl 2009, surembaspäi penembha): Turkmenabat, Dašoguz, Mari. Vl 2016 kaik oli 47 lidnad valdkundas.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Turkmenistanan päeksport om londuseline gaz (38%, sidä kesken nozoltadud), kivivoi (27%), puvill (18%); toine eksport — turbaz (4%), polipropilen (4%), sobad (läz 3%), elektruz (1%), mujutimed da dubindsubstancijad maploduišpäi (1%).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Turkmenistanan ristitišton lugun endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Vn 2016 Konstitucijan tekst venäkelel turkmenistan.gov.tm-saital.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Azijan valdkundad
Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Jordanii | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Korejan Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo.