Mal'divan Sared

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Mal'divan Tazovaldkund
ދިވެހިރާއްޖޭގެ ޖުމުހޫރިއްޔާ
(Divehi Radžžege Džumuhurija)
 Flag
Flag of Maldives.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Maldives.svg
Pälidn Male
Eläjiden lugu (2014) 393 595[1] ristitud
Pind 298 km²
Mal'divan Tazovaldkundދިވެހިރާއްޖޭގެ ޖުމުހޫރިއްޔާ(Divehi Radžžege Džumuhurija)
Kel' mal'divan (divehi)
Valdkundan pämez' Abdulla Jamin
Päministr eile olmas
Religii islam
Valüt Mal'divan rufii (MVR)
Internet-domen .mv
Telefonkod +960
Aigvö UTC+5

Mal'divan Sared, täuz' oficialine nimi — Mal'divan Tazovaldkund (mal'd.: ދިވެހިރާއްޖޭގެ ޖުމުހޫރިއްޔާ Divehi Radžžege Džumuhurija), om sar'hine valdkund Suviazijas, Indižen valdmeren randal, suvhe Indijaspäi. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Male.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1965 heinkun 26. päiväl Mal'divan Sared tedištoitiba ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi.

Vl 2008 elokun 7. päiväl jäl'gmäine (koumanz' lugul) Konstitucii om vahvištadud[2]. Voz'sadas se om jo ühtenz'toštkümnenz' konstitucii.

Vl 2012 politine kukerduz oli Mal'divil.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Mal'divan Sariden topografine kart.

Mal'divan Sared sijadase Indižen valdmeren 26 suril atolloil (kaks'jäine čep') pohjoižespäi suvhe, läz 700 km suvipäivlaskmpolehe Šrilankaspäi. Ekvator ristikoičeb valdkundan suvižid vezid. Valdmererandan piduz om 644 km. Vaiše erased atolloišpäi oma elänzoittud (192 sared 1192:špäi). Arabijan meri om sarilpäi päivlaskmpolehe, Lakkadivan meri — päivnouzmpolehe.

Valdkund om olmas lujas madalil saril, se om kaikiš madal valdkund mail'mas. 80% territorijad venub madalamb 1 metrad valdmeren pindan päl. Kaikiš korktemb čokkoim om nimetoi sija Viligili-tahol Addu (Sienu)-atollal, 2,4 m valdmeren pindan päl. Neniš arvoimižiš sauvusiden korktuz om znamasine. 31 kaičendtahod om Mal'diviš.

Klimat om valdmerine subekvatorialine mussonine. Kesklämuz om +24...+30°C vodes ümbri. Lämuden agjahižed znamoičendad — +17°C da +32°C. Om kaks' sezonad: neps (kezaku-eloku) da kuiv (kül'mku-keväz'ku). Paneb sadegid 2540 millimetraspäi pohjoižes 3810 mm:hasai suves. Järvid da jogid eile olmas.

Londuseližed resursad — kala, lete.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Mal'divan Sariden prezidentan pert'kulu Males.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke.

Valdkundan pämez' om prezident. Kaik rahvaz valičeb händast 5 vodeks, ühten toižen strokun om voimuz. Prezident om ohjastusen pämez', hän vahvištab sen ministrid. Vspäi 1975 päministran radsijad eile olmas.

Parlament om üks'kodine Rahvahaline Suim (divehi: ރައްޔިތުންގެ މަޖިލިސް Rajjithunge Mažilis) 85 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid 5 vodeks. Valičendoiktuz om kaikil ristituil 21-voččes igäspäi.

Vl 2014 keväz'kun 22. päiväl Mal'divan järgvaličendad parlamentha oliba. Vl 2013 kül'mkun 9. da 16. päivil prezidentan järgvaličendad oliba (Abdulla Jamin sai 51,39%, se om hänen ühtenz' strok). Vl 2011 sijaližed järgvaličendad oliba.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Mal'divan Sariden administrativiž-territorialine jagand.

Mal'divan Tazovaldkund alajagase 20 sariden joukhu (atollha, mal'd. atholhu, üks'lugu da äilugu) da 1 pälidnha. Niid ühtenzoittas 8 provincijoihe (pälidnanke ühtes). Lugetas vaiše elänzoittud sarid (192).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Mal'divan Sariš elädas mal'divalaižed.

Mal'dividen toine lidn om Addu. Enamba eile lidnoid valdkundas.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Turizm om Mal'dividen ižandusen päsarak.

Vl 2012 Mal'divan Sariden päeksport oli kaikenvuitte kala (läz 80%); toine eksport — gazturbinad, raud da teraz.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Mal'divan Sariden ristitišt. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
  2. Mal'divan Sariden Konstitucii 2008. — Maldivesinfo.gov.mv. (angl.) (Divehi)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Azijan valdkundad
Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Iordanii | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Korejan Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo.