Oman

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Omanan Sultankund
سلطنة عُمان
(Salṭanat ʻUmān)
 Flag
Flag of Oman.svg
 Valdkundznam
National emblem of Oman.svg
Pälidn Maskat
Eläjiden lugu (2018) 3 494 116[1] ristitud
Pind 309 501 km²
Omanan Sultankund سلطنة عُمان (Salṭanat ʻUmān)
Kel' araban
Valdkundan pämez' Kabus ben Said Al' Said
Päministr hän-žo;
varapäministr − Fahd bin Mahmud Al' Said
Religii islam
Valüt Omanan rial (OMR)
Internet-domen .om, عمان.
Telefonkod +968
Aigvö UTC+4

Oman (araban kelel: عُمان ʻUmān), täuz' oficialine nimi — Omanan Sultankund (arab.: سلطنة عُمان, Salṭanat ʻUmān), om valdkund Azijan suvipäivlaskmas, Arabijan pol'saren suvipäivnouzmas, Indižen valdmeren Arabijan meren randal. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Maskat.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 1970 23. päiväl heinkud Oman tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi.

Eile olmas valdkundan Konstitucijad, sen sijas Pästatut om vahvištadud.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Omanan topografine kart.

Oman sijadase Arabijan pol'saren suvipäivnouzmpoles, Indižen valdmeren Arabijan meren da Omanan lahten randoil.

Valdkund om röunoiš Jemenanke suvipäivlaskmas (röunan piduz — 288 km), Saudoiden Arabijanke päivlaskmas (676 km), AÜE:oidenke lodehes da pohjoižes (609 km). Ühthine röunoiden piduz — 1573 km. Valdmererandan piduz om 2092 km.

Man keskusen tazangišt om ümbärtud mägil pohjoižes da suves. Kaikiš korktemb čokkoim om Džabal Šams-mägi, 2980 m valdmeren pindan päl.

Klimat om tropine, räk da kuiv. Vilukun keskmäine lämuz om +20 C°, kezakun +32 C°. Paneb sadegid alangoil 60..130 mm vodes (vihmub severz'-se kerdoid vodes), mägil — 500 mm. Eile olmas kaikenaigaižid jogid, om vaiše ojandehid, vezi jokseb niidme tal'vel tobjimalaz. Saum vezid om nol'.

Londuseližed pävarad — kivivoi, londuseline gaz, vas'k, raudkivend, hrom, toižed varad — asbest, mramor, sauvondgips, kala.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Omanan sultanan pert'kulu (arab. Al' Alam) vanhas Maskatas.

Ohjandusen form om unitarine absolütine monarhii. Eile olmas politižid partijoid, kaik kandidatad oma ripmatomad (partijatomad). Valdkundan pämez' om sultan (ripmatomuden tedištoitusen aigaspäi vl 1970 Kabus ben Said Al' Said). Ohjastajan kanzan heimolaižed pandas ut sultanad valdištmele koumes päiväs vanhan surman jäl'ghe vai tehtas vanhan sultanan kirjeižen mödhe. Sultanal sur' vastusenpidand om, hän-žo om armijan päkäsknik, ohjastusen päministr, röunantagaižiden azjoiden, rahaazjoiden da kaičendministr. Opendusen da üläopendusen ministrad oma naižed.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Valdkundaline Nevondkund (Mažlis Al' Davla) 83 ühtnijanke, sultan paneb heid radnikusele nelläks vodeks. Alakodi da käskusišton tegii om Konsultirui Suim (Mažlis Al' Šura) 84 ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.

Vn 2015 25. päiväl redukud Omanan päjärgvaličendad oliba parlamentan alakodihe. Fahd bin Mahmud Al' Said radab varapäministran vs 1972 kezakun 23. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Omanan administrativiž-territorialine jagand.

Oman jagase 11 muhafaz:ha — agjaha. Edemba muhafazad alajagasoiš 61 vilajat:ha — ümbrikho (provincijha).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 3 219 775 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Omanas elädas omanalaižed. Vl 2010 verhanmaiden eläjad ottihe läz videndest ristitištos, vl 2017 — 45%.

Religijan mödhe (2010): islamanuskojad — 85,9% (ibaditad 40%, sunnitad 40%, šiitad 5%), hristanuskojad — 6,5%, induistad — 5,5%, buddistad — 0,8%, toižed uskojad — 1,1%, märhapanendata — 0,2%.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2008, surembaspäi penembha): Sib, Matrah, Baušar (nene koume lidnad oma pälidnan aglomeracijan palad), Salal, Suveik, Sohar, Ibri, Sahm, Bark. Vl 2008 kaik oli 21 lidnad enamba mi 50 tuhad eläjidenke, 43 lidnad enamba mi 12 tuhad eläjidenke.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2010 Omanan päeksport oli kivivoi (65%), londuseline gaz (12%), toine eksport — alüminii, vas'k, teraraud, hrom, polimerad, puspirt, fruktad, kala. Om äi toštmižeksportad.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Omanan ristitišton lugun endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Azijan valdkundad
Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Jordanii | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Korejan Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo.