Oman

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Omanan Sultankund
سلطنة عُمان
(Salṭanat ʻUmān)
 Flag
Flag of Oman.svg
 Valdkundznam
National emblem of Oman.svg
Pälidn Maskat
Eläjiden lugu (2014) 3 219 775[1] ristitud
Pind 309 501 km²
Omanan Sultankundسلطنة عُمان(Salṭanat ʻUmān)
Kel' araban
Valdkundan pämez' Kabus ben Said Al' Said
Päministr hän-žo;
varapäministr - Fahd bin Mahmud Al' Said
Religii islam
Valüt Omanan rial (OMR)
Internet-domen .om, عمان.
Telefonkod +968
Aigvö UTC+4

Oman (araban kelel: عُمان ʻUmān), täuz' oficialine nimi — Omanan Sultankund (arab.: سلطنة عُمان, Salṭanat ʻUmān), om valdkund Päivlaskmaižes Azijas, Arabijan pol'saren suvipäivnouzmas, Indižen valdmeren Arabijan meren randal. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Maskat.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1970 heinkun 23. päiväl Oman tedoti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi.

Valdkundan Konstitucijad eile olmas, sen sijas Pästatut om.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Omanan topografine kart.

Oman sijadase Arabijan pol'saren suvipäivnouzmpoles, Indižen valdmeren Arabijan meren da Omanan lahten randoil.

Valdkund om röunoiš Jemenanke suvipäivlaskmas (röunan piduz — 288 km), Saudoiden Arabijanke päivlaskmas (676 km), AÜE:oidenke lodehes da pohjoižes (609 km). Ühthine röunoiden piduz — 1573 km. Valdmererandan piduz om 2092 km.

Tazangišt man keskuses om ümbärtud mägil pohjoižes da suves. Kaikiš korktemb čokkoim om Džabal Šams-mägi, 2980 m valdmeren pindan päl.

Klimat om tropine, räk da kuiv. Kesklämuz om +20°C vilikus, +32°C kezakus. Paneb sadegid alangoil 60-130 mm vodes (vihmub severz' kerdoid vodes), mägil — 500 mm. Kaikenaigaižid jogid eile olmas, om vaiše ojandehid, vezi jokseb niidme tal'vel tobjimalaz.

Londuseližed päresursad — kivivoi, londuseline gaz, vas'k, raudkivend, hrom; toižed resursad — asbest, mramor, sauvondgips, kala.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Omanan sultanan pert'kulu (arab. Al' Alam) vanhas Maskatas.

Ohjandusen form om unitarine absolütine monarhii. Eile olmas politižid partijoid, kaik kandidatad oma ripmatomad (partijatomad).

Valdkundan pämez' om sultan (ripmatomuden tedištoitusen aigaspäi vl 1970 Kabus ben Said Al' Said). Hän-žo om armijan päkäsknik, ohjastusen päministr, röunantagaižiden azjoiden, rahaazjoiden da kaičendministr. Opendusen da üläopendusen ministrad oma naižed.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Valdkundaline Nevondkund (Mažlis Al' Davla) 83 ühtnijanke, sultan paneb heid radnikusele 4 vodeks. Alakodi da käskusišton tegii om Konsultirui Suim (Mažlis Al' Šura) 84 ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid 4 vodeks.

Vl 2011 redukun 15. päiväl Omanan päjärgvaličendad parlamentan alakodihe oliba.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Omanan administrativiž-territorialine jagand.

Oman alajagase 11 muhafaz:ha — agjaha. Edemba muhafazad alajagadas 61 vilajat:ha — ümbrikho.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Omanas elädas omanalaižed. Vl 2010 verhanmaiden eläjad ottihe läz videndest ristitištos.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristitud vl 2008, surembaspäi penembha): Sib, Matrah, Baušar (nene koume lidnad oma pälidnan aglomeracijan palad), Salal, Suveik, Sohar, Ibri, Sahm, Bark. Vl 2008 kaik oli 21 lidnad enamba mi 50 tuhad eläjidenke, 43 lidnad enamba 12 tuhad eläjidenke.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2010 Omanan päeksport oli kivivoi (65%), londuseline gaz (12%); toine eksport — alüminii, vas'k, teraraud, hrom, polimerad, puspirt, fruktad, kala; om äi tošteksportad.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Omanan ristitišton endustuz vn 2014 heinkus. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Azijan valdkundad
Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Jordanii | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Korejan Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo.