Kuveit

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Kuveitan Valdkund
دولة الكويت
(Davlat El' Kuveit)
 Flag
Flag of Kuwait.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Kuwait.svg
Pälidn El' Kuveit
Eläjiden lugu (2014) 2 742 711[1] ristitud
Pind 17 818 km²
Kuveitan Valdkundدولة الكويت(Davlat El' Kuveit)
Kel' araban
Valdkundan pämez' Sabah As Sabah
Päministr Džaber As Sabah
Religii islam, hristanuskond
Valüt Kuveitan dinar (KWD)
Internet-domen .kw
Telefonkod +965
Aigvö UTC+3

Kuveit, täuz' oficialine nimitiuz — Kuveitan Valdkund (arab.: دولة الكويت , Davlat El' Kuveit), om emirat-valdkund Azijan suvipäivlaskmpoles. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om El' Kuveit.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1961 kezakun 19. päiväl Kuveit tedoti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kuveitan topografine kart.

Kuveit om mavaldkundröunoiš Irakan pohjoižes (röunoiden piduz — 240 km), Saudan Arabijanke suves (222 km). Ühthine röunoiden piduz madme — 462 km. Man päivlaskmaižed randad lainištab Indižen valdmeren Persijan laht. Randanpird — 499 km.

Kaikiš korktemb čokkoim om nimetoi taho 306 metrad valdmeren pindan päl.

Londuseližed pävarad oma kivivoi; toižed varad — londuseline gaz, kala, meriproduktad.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kuveitan Nacionaližen Suiman pert' El' Kuveitas.

Ohjastusen form om unitarine konstitucine monarhii. Monarh — Sabah As Sabah-emir — om valdkundan pämez', hän paneb päministrad radsijha, voib pästta radmaspäi parlamentad.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (arab. مجلس الأمة Madžlis Al' Umma), se mülütab 65 ühtnijad (50 heišpäi kaik rahvaz valičeb 4 vodeks, 15 — päministr paneb radsijha).

Politižed partijad oma kel'don al. Mehil da naižil oma ühtejiččed valičemižoiktused.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Kuveitan administrativiž-territorialine jagand.

Valdkund alajagase 6 agjaha (provincijha, muhafaz:ha).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kuveitas elädas kuveitalaižed.

Valdkundan läz 69% ristitištod oma immigrantad.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2012 kivivoi oti 94% eksportad.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Vl 2014 Kuveitan ristitišton endustuz heinkus. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Azijan valdkundad
Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Iordanii | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Korejan Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo.