Kuveit

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kuveitan Valdkund
دولة الكويت
(Davlat El' Kuveit)
 Flag
Flag of Kuwait.svg
 Valdkundznam
Emblem of Kuwait.svg
Pälidn El' Kuveit
Eläjiden lugu (2018) 2,916,467[1][2] ristitud
Pind 17,818 km²
Kuveitan Valdkund دولة الكويت (Davlat El' Kuveit)
Kel' araban
Valdkundan pämez' Sabah IV
Päministr Sabah Al' Halid As Sabah
Religii islam, hristanuskond
Valüt Kuveitan dinar (KWD)
Internet-domen .kw
Telefonkod +965
Aigvö UTC+3

Kuveit, täuz' oficialine nimitiuz — Kuveitan Valdkund (arab.: دولة الكويت, Davlat El' Kuveit), om emirat-valdkund Azijan suvipäivlaskmpoles. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om El' Kuveit.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 1961 19. päiväl kezakud Kuveit tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi.

Valdkundan ezmäine Konstitucii om vahvištadud vl 1962, toine — vl 1980. Nügüdläine Konstitucii[3] om vn 1962 Konstitucijan udištadud versii, se om väges vspäi 1992 vajehtusita.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kuveitan topografine kart.

Kuveit om mavaldkundröunoiš Irakan pohjoižes (röunoiden piduz — 240 km), Saudan Arabijanke suves (222 km). Ühthine röunoiden piduz madme — 462 km. Man päivlaskmaižed randad lainištab Indižen valdmeren Persijan laht. Randanpird — 499 km.

Kaikiš korktemb čokkoim om nimetoi taho 306 metrad valdmeren pindan päl Saudan Arabijan röunal läz Irakan röunad.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, toižed varad — londuseline gaz, kala, meriproduktad.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kuveitan Nacionaližen Suiman pert' El' Kuveitas.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine monarhii. Monarh — Sabah IV-emir — om valdkundan pämez' vs 2006 vilukun 24. päiväspäi, hän paneb päministrad radsijha, voib pästta radmaspäi parlamentad miččel taht aigal.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (arab.: مجلس الأمة Madžlis Al' Umma), se mülütab 65 ühtnijad, kaik rahvaz valičeb 50 heišpäi nelläks vodeks, i päministr paneb radsijha 15 ühtnijoid-ministrid). Parlament vahvištab kronprincan (valdištmen jäl'gnikan).

Politižed partijad oma kel'don al, no sab säta blokoid kandidatoile valičendoiden aigan. Mehil da naižil oma ühtejiččed valičemižoiktused, toižiden arabižiden monarhijoiden erineden. Sabah Al' Halid As Sabah radab päministran vs 2019 kül'mkun 19. päiväspäi. Parlamentan ühtnijoiden edelstrokuižed valičendad oliba vn 2016 26. päiväl kül'mkud.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Kuveitan administrativiž-territorialine jagand.

Valdkund jagase 6 agjaks (provincijaks, muhafaz:aks).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kuveitas elädas kuveitalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 2,742,711 ristitud. Kuveitan Valdkundan statistikan radnikoičend lugi 4,420,110 eläjad ristitištos vl 2019, sidä kesken immigrantad läz 70%.

Augotižlibundan mödhe (2018): kuveitalaižed — 30,4%, toižed arabalaižed — 27,4%, azijalaižed — 40,3%, afrikalaižed — 1,0%, toiženke augotižlibundanke — 0,9%.

Uskondan mödhe (2013, immigrantoidenke): islamanuskojad (valdkundaline religii) — 74,6%, hristanuskojad — 18,2%, toižed uskojad i märhapanendata — 7,2%.

Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2011, kaik oma El' Kuveitan ezilidnad): Džalib Eš Šujuh, Es Salmii, El' Farvanii, Havalli, Khiten. Kaik eläjad oma lidnalaižed (2020).

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2012 kivivoi oti 94% eksportad, toine om heretused. Tulendad eksportaspäi ületas mänetusid importan ostmižhe znamasižešti, i rahapanend (investicijoiden menedžment) om valdkundan sur' sarak.

Ei ole raudted, avtoteiden kovanke krepindanke piduz om läz 5 tuhad km.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Kuveitan ristitišton lugun endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Kuveitan Valdkundan statistikan radnikoičend lugi 4,437,590 eläjad ristitištos vl 2017, sidä kesken immigrantad läz 70%.
  3. Kuveitan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Azijan valdkundad
Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Jordanii | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Korejan Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo.