Kuveit

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Kuveitan Valdkund
دولة الكويت
(Davlat El' Kuveit)
 Flag
Flag of Kuwait.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Kuwait.svg
Pälidn El' Kuveit
Eläjiden lugu (2014) 2 742 711[1] ristitud
Pind 17 818 km²
Kuveitan Valdkundدولة الكويت(Davlat El' Kuveit)
Kel' araban
Valdkundan pämez' Sabah As Sabah
Päministr Džaber As Sabah
Religii islam, hristanuskond
Valüt Kuveitan dinar (KWD)
Internet-domen .kw
Telefonkod +965
Aigvö UTC+3

Kuveit, täuz' oficialine nimitiuz — Kuveitan Valdkund (arab.: دولة الكويت , Davlat El' Kuveit), om emirat-valdkund Azijan suvipäivlaskmpoles. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om El' Kuveit.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1961 kezakun 19. päiväl Kuveit tedoti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kuveitan topografine kart.

Kuveit om mavaldkundröunoiš Irakan pohjoižes (röunoiden piduz — 240 km), Saudan Arabijanke suves (222 km). Ühthine röunoiden piduz madme — 462 km. Man päivlaskmaižed randad lainištab Indižen valdmeren Persijan laht. Randanpird — 499 km.

Kaikiš korktemb čokkoim om nimetoi taho 306 metrad valdmeren pindan päl.

Londuseližed pävarad oma kivivoi; toižed varad — londuseline gaz, kala, meriproduktad.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kuveitan Nacionaližen Suiman pert' El' Kuveitas.

Ohjastusen form om unitarine konstitucine monarhii. Monarh — Sabah As Sabah-emir — om valdkundan pämez', hän paneb päministrad radsijha, voib pästta radmaspäi parlamentad.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (arab. مجلس الأمة Madžlis Al' Umma), se mülütab 65 ühtnijad (50 heišpäi kaik rahvaz valičeb 4 vodeks, 15 — päministr paneb radsijha).

Politižed partijad oma kel'don al. Mehil da naižil oma ühtejiččed valičemižoiktused.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Kuveitan administrativiž-territorialine jagand.

Valdkund alajagase 6 agjaha (provincijha, muhafaz:ha).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kuveitas elädas kuveitalaižed.

Valdkundan läz 69% ristitištod oma immigrantad.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2012 kivivoi oti 94% eksportad.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Vl 2014 Kuveitan ristitišton endustuz heinkus. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Azijan valdkundad
Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Jordanii | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Korejan Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo.