Kirgizstan

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Kirgizstanan Tazovaldkund
Кыргыз Республикасы (kirgiz.)
Кыргызская Республика (ven.)
 Flag
Flag of Kyrgyzstan.svg
 Valdkundznam
National emblem of Kyrgyzstan.svg
Pälidn Biškek
Eläjiden lugu (2014) 5,776,570[1] ristitud
Pind 199,951[2] km²
Kirgizstanan TazovaldkundКыргыз Республикасы (kirgiz.)Кыргызская Республика (ven.)
Kel' kirgizan, venäkel'
Valdkundan pämez' Almazbek Atambajev
Päministr Temir Sarijev
Religii islam, hristanuskond
Valüt kirgizstanan som (KGS)
Internet-domen .kg
Telefonkod +996
Aigvö UTC+6

Kirgizstan vai Kirgizii, täuz' oficialine nimi om Kirgizstanan Tazovaldkund (kirgiz.: Кыргыз Республикасы, ven. Кыргызская Республика), om mererandatoi valdkund Keskmäižes Azijas. Pälidn da kaikiš järedamb lidn om Biškek.

Istorii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Vl 1991 elokun 31. päiväl Kirgizstan tedoti ičeze ripmatomut NSTÜ:espäi.

Vl 2005 keväz'kun 24. päiväl rahvahaline kukerduz («tül'panrevolücii») oli Kirgizijas.

Vl 2010 sulakus-kezakus rahvahaline kukerduz oli valdkundas.

Jäl'gmäine Konstitucii oli vahvištadud vl 2010 kezakun 27. päiväl.

Geografijan andmused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Kirgizijan topografine kart.

Kirgizstan om mavaldkundröunoiš Kitainke päivnouzmas da suvipäivnouzmas (röunan piduz — 1063 km), Tadžikistananke suvipäivlaskmas (984 km), Uzbekistananke päivlaskmas (1314 km) da Kazahstananke pohjoižes (1212 km). Ühthine röunoiden piduz om 4573 km. Kirgizstan om mererandatoi valdkund.

Mäged ottas enamba koumed nelländest valdkundan territorijad. Man tobj pala venub Tän'-Šan'-mägisisteman röunoiš, Pamiran mäged oma suvipäivlaskmpoles. Kaikiš korktemb čokkoim om Vägestusen mägenoc (7439 m) Kitain röunal. Surembaine järv om ümbištadud Issik-Kul'. Surembaine jogi om Narin.

Londuseližed pävarad oma metallad (kuld, cink, hahktin, artut', vismut, harvad mametallad); toižed varad — kivivoi, londuseline gaz, kivihil', gidroenergii.

Politine sistem[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Kirgizstanan parlamentan pert' Biškekas logotipan nägul.

Kirgizstan om unitarine parlamentiž-prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident. Kaik rahvaz valičeb händast kudeks vodeks, kahtenden strokun voimuseta.

Parlament om üks'kodine Ülembaine Nevondkund (kirgiz.: Жогорку Кенеш) 120 ühtnijanke, hö pandas päministrad radnikusele.

Prezidentad valitihe jäl'gmäižen kerdan vl 2011 redukun 30. päiväl, Almazbek Atambajev sai vägestust (oti 63,24%).

Administrativine jagand[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

   Kacu kirjutuz: Kirgizstanan administrativiž-territorialine jagand.

Valdkund alajagase 7 agjaha da 2 lidnha tazovaldkundan alištusenke (Biškek, ).

Eläjad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Kirgizstanas elädas kirgizlaižed.

Toižed sured lidnad (enamba 50 tuh. ristitud vn 2009 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): , Džalal Abad, Karakol, Tokmok. Vl 2015 kaik om 31 lidnad valdkundas. Vl 2012 oli 9 lidnanvuittušt žilod.

Ižanduz[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Kirgizstanan päeksport om kuld (43%), fruktad da maplodud (14%), erazvuiččed sobad (läz 13%); toine eksport — elektruz (3%), radioaktivižed elementad (2%), tabak (1%), sahar (1%), elektroveim (1%), varapalad likutimiden täht (1%).

Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  1. Vl 2014 vilukun 1. päiväl Kirgizijan ristitišton etnine mülükund. — Stat.kg. (ven.)
  2. Kirgizstanan pind. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]


Azijan valdkundad
Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Iordanii | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Suvikorei | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Okeanijas mugažo.