Mine sisu juurde

Nevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden Ühtištuz

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Nevondkundaline Ühtištuz)
Nevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden Ühtištuz
Союз Советских Социалистических Республик (ven.)
Tehtud 1922
Hajenu 1991
 Valdkundznam
 Flag
Nevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden Ühtištuz Союз Советских Социалистических Республик (ven.)
Pälidn Moskv
Eläjiden lugu (1989) 293 mln ristitud
Pind 22,402,200 km²
Kel' ei olend; vspäi 1990 venäkel'
Ohjanduzform parlamentine (nevondkundaline) tazovaldkund ühtenke (vhesai 1990) partijanke
Pämehen titul NÜKP:n Keskuzkomitetan ezmäine/generaline sekretar' / NSTÜ:n prezident
Jäl'gmäine pämez' Mihail Gorbačov
Religii ateizm
Valüt NSTÜ:n rubl' (SUR)
Internet-domen .su
Telefonkod +7
Aigvö UTC+2...+12

Nevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden Ühtištuz (Nevondkundaline Ühtištuz; ven.: Союз Советских Социалистических Республик) — valdkund oli vodespäi 1922 vodhesai 1991 Evropas da Azijas.

Valdkund oli südäitukuiženke azegištonke.

Eläjiden lugu — 293 047 571 (1989) (nellänz' surtte mail'mas).
Pind — 22 402 200 km² (kaikiš suremb mail'mas).
Pälidn oli Moskv.

Ühtištuz oli sätud enččen Venälaižen imperijan sijas Suomenman i Pol'šanman territorijoita (saiba ripmatomut) Rahvahanikoiden sodan rezul'tataks.

Vozil 1940−1956 16 tazovaldkundad oli NSTÜ:s. Vspäi 1956 Karjal läksi VNFST:n alistušhe, i tegihe 15 tazovaldkundad. Nevondkundaline Ühtištuz sai ekonomišt kilad Vilusodas.

Üks' tazovaldkundoišpäi, Venälaine Federacii, tegihe valdkundan täudeks oiktusenjäl'ghetulijaks.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Nevondkundaline Ühtištuz sijazihe Päivnouzmaižes Evropas, Pohjoižes i Keskmäižes Azijas. VNFST oli kaikiš suremb tazovaldkundoiden keskes.

Politine sistem

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Üks'jäine partii oli olmas valdkundas — NÜKP. Sen Keskuzkomitetan generaline sekretar' oli de-fakto valdkundan pämehen.

Nevondkundaline Ühtištuz oli koumandel-nelländel sijil ristitišton mödhe mail'man valdkundoiden keskes (Kitain da Indijan jäl'ghe, AÜV:oidenke läz tazostadud).

Planekonomik oli valdkundas. NÜKP:n suimad anttihe generaližen linijan sen šingotesele.

Ižandusen ülämäraine militarizacii i vajagan energoeffektivižuz oliba NSTÜ:n čihodamižen süiden keskes.