Butan
Flag
| Valdkundznam |
| Pälidn | Thimphu |
| Eläjiden lugu (2018) | 766,397[1] ristitud |
| Pind | 38,394 km² |
 | |
| Kel' | dzongke |
| Valdkundan pämez' | Džigme Khesar Namgjal Vangčuk |
| Päministr | Lotai Cering |
| Religii | buddizm, induizm |
| Valüt | butanan ngultrum (Nu.) (BTN)[2] |
| Internet-domen | .bt |
| Telefonkod | +975 |
| Aigvö | UTC+6 |
Butan (dzongke: འབྲུག་ཡུལ་ [ʈuk̚˩.yː˩] Druk Jul «Drakonan ma»), täuz' oficialine nimi — Butanan Kunigahuz (dzongke: འབྲུག་རྒྱལ་ཁབ་ [ʈuk̚˩.yː˩.kʰɑ́p] Druk Gjal Khap), om mererandatoi valdkund Suviazijas, Gimalajiden päivnouzmpoles. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Thimphu.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 1907 17. päiväl tal'vkud Butanan aluz om pandud, Sur' Britanii oli sen süzerenan. Butan sai ripmatomut Indijanke ühtes vl 1949, no todesti sidä hätken aigan ičeze izoläcijan tagut, i kändihe ÜRO:n ühtnijan vaiše vl 1971.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli vahvištadud vl 1953. Koumanz' lugul Konstitucii[3] tuli väghe vl 2008.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Butan om röunoiš Kitainke pohjoižes (röunan piduz — 477 km), Indijanke (659 km) päivnouzmas, suves da päivlaskmas. Ühthine röunoiden piduz — 1136 km.
Reljef om mägikaz. Valdkundan enamba pol't sijadase koume tuhad metrid ü.m.t. korktusil da sen enamba. Kaikiš korktemb čokkoim om Gangkar Puensum-mägi, 7570 m valdmeren pindan päl. Jäžomad i igähižed lumed ottas territorijan videndest.
Klimat om erazvuitte: tropine suvitazangištoil, kontinentaline keskuzalangištoil, vilu Gimalajil.
Londuseližed pävarad oma raudkivend, kivihil', vas'k, hahktin, cink, mramor, mec, gidroenergii.
Politine sistem
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Ohjandusen form om unitarine konstitucine monarhii. Valdkundan pämez' om Džigme Khesar Namgjal Vangčuk-kunigaz vn 2008 kül'mkun 6. päiväspäi, videnz' Butanan kunigaz lugul. Kunigaz (dzongke: འབྲུག་རྒྱལ་པོ Druk Gjalpo «drakoniden kunigaz») om armijan-ki päkäsknik. Ohjastuz (dzongke: ལྷན་རྒྱས་གཞུང་ཚོགས་ Lhengje Žungtšog) kogoneb kümnes ministraspäi (ljonpo:späi), heišpäi valitas üht päministraks voččeks strokuks.
Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Nacionaline Nevondkund (dzongke: གི་རྒྱལ་ཡོངས་ཚོགས་སྡེ་ Gjeljong Tšogde) 25 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb kaks'kümned heišpäi videks vodeks i kunigaz paneb radsijha vit ristitud. Alakodi om Nacionaline Suim (dzongke: གི་རྒྱལ་ཡོངས་ཚོགས་འདུ་ Gjeljong Tšogdu) 47 ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.
Parlamentan ühtnijoiden üläkodin järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 20. päiväl sulakud, alakodin järgenduseližed valičendad — vl 2018 (15. sügüz'ku i 18. reduku). Lotai Cering radab päministran vn 2018 kül'mkun 7. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kacu kirjutuz: Butanan administrativiž-territorialine jagand.
Butan jagase nelläks agjaks (üks'lugu dzongdei), ned alajagasoiš kaks'kümneks ümbrikoks (dzonghag).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Butanas elädas butanalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 733 643 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2005): lamaistižen buddizman polenpidajad — 75,3 %, induistad — 22,1 %, toižed uskojad i religijatomad — 2,6 %.
Toižed znamasižed lidnad (enamba 20 tuh. ristituid, surembaspäi penembha): Phunčoling, Punakh.
Ižanduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Butan om šingotai agrarine valdkund, rippub irdpol'žes torguindaspäi penes märas. Vl 2022 valdkundan nominaline kogosüdäiprodukt oli 2,7 mlrd. US$ ekvivalentas (178. sija mail'mas; US$3,144 ühtele hengele, 156. sija) vai 9,9 mlrd. US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe (166. sija; US$13,077 ühtele hengele, 106. sija). Ižandusen alused oma maižanduz, mecižanduz da mecan ümbriradmine, koume butanalašt videspäi ratas niiš sarakoiš. Toižed päsarakod oma cementan i kal'cijan karbidan pästand, sömtegimišt (alkogoližed jomad, ümbriratud fruktad), turizm. Finansine voz' zavodiše 1. heinkud.
Kogosüdäiproduktan palad (2017): maižanduz 16,2 %, tegimišt 41,8 %, holitišiden sfer 42,0 %. Radajiden järgenduz sektoroidme (vn 2015 andmused): maižanduz 58 %, tegimišt 20 %, holitišiden sfer 22 %.
Vl 2009 valdkundan päeksport oli gidroenergii (42 %), ferroühthesuladused (18 %); toine eksport — cement (5 %), vas'k (4 %), teraraud (3 %), himižed substancijad (4 %), mec, kartohk, fruktad. Importan tavarad (2021): mašiništ, mineralad, likkuimed, metallad. Vl 2021 import ületi eksportad koumhe kerdha. Indii om päpartnöraks irdpol'žes torguindas: Butanan eksportan 93,3 % i importan 77,3 % vl 2021, mugažo Kitai (importan 9,6 % sil-žo vodel) i Tailand (importan 5,4 %).
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Dečenčolin-pert'kulu om enzne kunigazline rezidencii, Thimphu, sulaku 2010. Nügüd'aigan kävutase oficialižiden vasttusiden täht
Parlamentan südäin vn 2008 semendkus, Gyelyong Tshokhang-sauvuz, Thumphu
Butanan Kunigazline rahaagentuz (keskuzbank, Royal Monetary Authority of Bhutan), Thimphu, viluku 2025
Butanan Nacionaline kirjišt i arhiv, Thimphu, semendku 2014
Butanan Nacionaline muzei, Paro-lidn (50 km päivlaskmha orhal vai 65 km avtol Thimphuspäi), semendku 2018
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Butanan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
- ↑ Om Indijan rupijha tartutadud, se rupii mugažo kävutase rahoikš.
- ↑ Butanan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst] |
Butan Vikiaitas |
| Azijan valdkundad | ||
 | ||
|
1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo. |