Butan

Butanan Kunigahuz
འབྲུག་ཡུལ་
(Druk Jul)

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Thimphu
Eläjiden lugu (2018)	766,397 ristitud
Pind	38,394 km²
Kel'	dzongke
Valdkundan pämez'	Džigme Khesar Namgjal Vangčuk
Päministr	Lotai Cering
Religii	buddizm, induizm
Valüt	Butanan ngultrum (BTN)
Internet-domen	.bt
Telefonkod	+975
Aigvö	UTC+6

Butan (dzongke: འབྲུག་ཡུལ་ [ʈuk̚˩.yː˩] Druk Jul «Drakonan ma»), täuz' oficialine nimi — Butanan Kunigahuz (dzongke: འབྲུག་རྒྱལ་ཁབ་ Druk Gjal Khap), om mererandatoi valdkund Suviazijas, Gimalajiden päivnouzmpoles. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Thimphu.

Istorii

Vn 1907 17. päiväl tal'vkud Butanan aluz om pandud, Sur' Britanii oli sen süzerenan. Butan sai ripmatomut Indijanke ühtes vl 1949, no todesti sidä hätken aigan ičeze izoläcijan tagut, i kändihe ÜRO:n ühtnijan vaiše vl 1971.

Valdkundan ezmäine Konstitucii oli vahvištadud vl 1953. Koumanz' lugul Konstitucii tuli väghe vl 2008.

Geografijan andmused

Butanan topografine kart (2006)

Butan om röunoiš Kitainke pohjoižes (röunan piduz — 477 km), Indijanke (659 km) päivnouzmas, suves da päivlaskmas. Ühthine röunoiden piduz — 1136 km.

Reljef om mägikaz. Valdkundan enamba pol't sijadase koume tuhad metrid ü.m.t. korktusil da sen enamba. Kaikiš korktemb čokkoim om Gangkar Puensum-mägi, 7570 m valdmeren pindan päl. Jäžomad i igähižed lumed ottas territorijan videndest.

Klimat om erazvuitte: tropine suvitazangištoil, kontinentaline keskuzalangištoil, vilu Gimalajil.

Londuseližed pävarad oma raudkivend, kivihil', vas'k, hahktin, cink, mramor, mec, gidroenergii.

Politine sistem

Tašičo Dzong-jumalankodi — Butanan ohjastusen ištundoiden sija Thimphus vspäi 1952, vn 2014 nägu

Ohjandusen form om unitarine konstitucine monarhii. Valdkundan pämez' om Džigme Khesar Namgjal Vangčuk-kunigaz vn 2008 kül'mkun 6. päiväspäi, videnz' Butanan kunigaz lugul. Kunigaz (dzongke: འབྲུག་རྒྱལ་པོ Druk Gjalpo «drakoniden kunigaz») om armijan-ki päkäsknik. Ohjastuz (dzongke: ལྷན་རྒྱས་གཞུང་ཚོགས་ Lhengje Žungtšog) kogoneb kümnes ministraspäi (ljonpo:späi), heišpäi valitas üht päministraks voččeks strokuks.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Nacionaline Nevondkund (dzongke: གི་རྒྱལ་ཡོངས་ཚོགས་སྡེ་ Gjeljong Tšogde) 25 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb 20 heišpäi videks vodeks i kunigaz paneb radsijha vit ristitud. Alakodi om Nacionaline Suim (dzongke: གི་རྒྱལ་ཡོངས་ཚོགས་འདུ་ Gjeljong Tšogdu) 47 ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.

Parlamentan ühtnijoiden üläkodin järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 20. päiväl sulakud, alakodin järgenduseližed valičendad — vl 2018 (15. sügüz'ku i 18. reduku). Lotai Cering radab päministran vn 2018 kül'mkun 7. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Butanan administrativiž-territorialine jagand.

Butan jagase nelläks agjaks (üks'lugu dzongdei), ned alajagasoiš 20 ümbrikoks (dzonghag).

Eläjad

Butanas elädas butanalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 733 643 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2005): lamaistižen buddizman polenpidajad — 75,3 %, induistad — 22,1 %, toižed uskojad i religijatomad — 2,6 %.

Toižed sured lidnad (enamba 20 tuh. ristituid, surembaspäi penembha): Phunčoling, Punakh.

Ižanduz

Vl 2009 Butanan päeksport oli gidroenergii (42 %), ferroühthesuladused (18 %); toine eksport — cement (5 %), vas'k (4 %), teraraud (3 %), himižed substancijad (4 %), mec, kartohk, fruktad.

Irdkosketused

• Butanan Kunigahusen oficialine nacionaline portal (bhutan.gov.bt). (angl.)