Butan
Flag![]() |
Valdkundznam![]() |
Pälidn | Thimphu |
Eläjiden lugu (2018) | 766,397[1] ristitud |
Pind | 38,394 km² |
![]() | |
Kel' | dzongke |
Valdkundan pämez' | Džigme Khesar Namgjal Vangčuk |
Päministr | Lotai Cering |
Religii | buddizm, induizm |
Valüt | Butanan ngultrum (BTN)[2] |
Internet-domen | .bt |
Telefonkod | +975 |
Aigvö | UTC+6 |
Butan, täuz' oficialine nimi — Butanan Kunigahuz (dzongke: འབྲུག་ཡུལ་ Druk Jul), om mererandatoi valdkund Suviazijas, Gimalajiden päivnouzmpoles. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Thimphu.
Istorii[vajehta | vajehtada lähte]
Vn 1907 17. päiväl tal'vkud Butanan aluz om pandud, Sur' Britanii oli sen süzerenan. Butan sai ripmatomut Indijanke ühtes vl 1949, no todesti sidä pit'kan aigan ičeze izoläcijan tagut, i kändihe ÜRO:n ühtnijan vaiše vl 1971.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli vahvištadud vl 1953. Koumanz' lugul Konstitucii[3] tuli väghe vl 2008.
Geografijan andmused[vajehta | vajehtada lähte]

Butan om röunoiš Kitainke pohjoižes (röunan piduz — 477 km), Indijanke (659 km) päivnouzmas, suves da päivlaskmas. Ühthine röunoiden piduz — 1136 km.
Reljef om mägikaz. Kaikiš korktemb čokkoim om Gangkar Puensum-mägi, 7570 m valdmeren pindan päl. Jäžomad ottas territorijan kümnendest.
Klimat om erazvuitte: tropine suvitazangištoil, kontinentaline keskuzalangištoil, vilu Gimalajil.
Londuseližed pävarad oma raudkivend, kivihil', vas'k, hahktin, cink, mramor, mec, gidroenergii.
Politine sistem[vajehta | vajehtada lähte]

Ohjandusen form om unitarine konstitucine monarhii. Valdkundan pämez' om Džigme Khesar Namgjal Vangčuk-kunigaz vs 2008 kül'mkun 6. päiväspäi, videnz' Butanan kunigaz lugul. Kunigaz (dzongke: འབྲུག་རྒྱལ་པོ Druk Gjalpo «drakoniden kunigaz») om armijan-ki päkäsknik. Ohjastuz (dzongke: ལྷན་རྒྱས་གཞུང་ཚོགས་ Lhengje Žungtšog) kogoneb 10 ministraspäi (ljonpo:späi), heišpäi valitas üht päministraks voččeks strokuks.
Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Nacionaline Nevondkund (dzongke: གི་རྒྱལ་ཡོངས་ཚོགས་སྡེ་ Gjeljong Tšogde) 25 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb 20 heišpäi videks vodeks i kunigaz paneb radsijha vit ristitud. Alakodi om Nacionaline Suim (dzongke: གི་རྒྱལ་ཡོངས་ཚོགས་འདུ་ Gjeljong Tšogdu) 47 ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.
Parlamentan ühtnijoiden üläkodin järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 20. päiväl sulakud, alakodin järgenduseližed valičendad — vl 2018 (15. sügüz'ku i 18. reduku). Lotai Cering radab päministran vs 2018 kül'mkun 7. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand[vajehta | vajehtada lähte]
Kacu kirjutuz: Butanan administrativiž-territorialine jagand.
Butan jagase nelläks agjaks (üks'lugu dzongdei), ned alajagasoiš 20 ümbrikoks (dzonghag).
Eläjad[vajehta | vajehtada lähte]
Butanas elädas butanalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 733 643 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2005): lamaistižen buddizman polenpidajad — 75,3%, induistad — 22,1%, toižed uskojad i religijatomad — 2,6%.
Toižed sured lidnad (enamba 20 tuh. ristituid, surembaspäi penembha): Phunčoling, Punakh.
Ižanduz[vajehta | vajehtada lähte]
Vl 2009 Butanan päeksport oli gidroenergii (42%), ferroühthesuladused (18%); toine eksport — cement (5%), vas'k (4%), teraraud (3%), himižed substancijad (4%), mec, kartohk, fruktad.
Homaičendad[vajehta | vajehtada lähte]
- ↑ Butanan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
- ↑ Om Indijan rupijha tartutadud, rupii mugažo kävutase rahoikš.
- ↑ Butanan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
Irdkosketused[vajehta | vajehtada lähte]
![]() |
Butan Vikiaitas |
Azijan valdkundad | ||
![]() | ||
1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo. |