Butan

Vikipedii-späi
Butanan Kunigahuz
འབྲུག་ཡུལ་
(Druk Jul)
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Thimphu
Eläjiden lugu (2018) 766,397[1] ristitud
Pind 38,394 km²
Butanan Kunigahuz འབྲུག་ཡུལ་ (Druk Jul)
Kel' dzongke
Valdkundan pämez' Džigme Khesar Namgjal Vangčuk
Päministr Lotai Cering
Religii buddizm, induizm
Valüt Butanan ngultrum (BTN)[2]
Internet-domen .bt
Telefonkod +975
Aigvö UTC+6

Butan, täuz' oficialine nimi — Butanan Kunigahuz (dzongke: འབྲུག་ཡུལ་ Druk Jul), om mererandatoi valdkund Suviazijas, Gimalajiden päivnouzmpoles. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Thimphu.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 1907 17. päiväl tal'vkud Butanan aluz om pandud, Sur' Britanii oli sen süzerenan. Butan sai ripmatomut Indijanke ühtes vl 1949, no todesti sidä pit'kan aigan ičeze izoläcijan tagut, i kändihe ÜRO:n ühtnijan vaiše vl 1971.

Valdkundan ezmäine Konstitucii oli vahvištadud vl 1953. Koumanz' lugul Konstitucii[3] tuli väghe vl 2008.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Butanan topografine kart

Butan om röunoiš Kitainke pohjoižes (röunan piduz — 477 km), Indijanke (659 km) päivnouzmas, suves da päivlaskmas. Ühthine röunoiden piduz — 1136 km.

Reljef om mägikaz. Kaikiš korktemb čokkoim om Gangkar Puensum-mägi, 7570 m valdmeren pindan päl. Jäžomad ottas territorijan kümnendest.

Klimat om erazvuitte: tropine suvitazangištoil, kontinentaline keskuzalangištoil, vilu Gimalajil.

Londuseližed pävarad oma raudkivend, kivihil', vas'k, hahktin, cink, mramor, mec, gidroenergii.

Politine sistem[vajehta | vajehtada tekst]

Tašičo Dzong-jumalankodi om Butanan ohjastusen ištundoiden sija Thimphus vspäi 1952.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine monarhii. Valdkundan pämez' om Džigme Khesar Namgjal Vangčuk-kunigaz vs 2008 kül'mkun 6. päiväspäi, videnz' Butanan kunigaz lugul. Kunigaz (dzongke: འབྲུག་རྒྱལ་པོ Druk Gjalpo «drakoniden kunigaz») om armijan-ki päkäsknik. Ohjastuz (dzongke: ལྷན་རྒྱས་གཞུང་ཚོགས་ Lhengje Žungtšog) kogoneb 10 ministraspäi (ljonpo:späi), heišpäi valitas üht päministraks voččeks strokuks.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Nacionaline Nevondkund (dzongke: གི་རྒྱལ་ཡོངས་ཚོགས་སྡེ་ Gjeljong Tšogde) 25 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb 20 heišpäi videks vodeks i kunigaz paneb radsijha vit ristitud. Alakodi om Nacionaline Suim (dzongke: གི་རྒྱལ་ཡོངས་ཚོགས་འདུ་ Gjeljong Tšogdu) 47 ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.

Parlamentan ühtnijoiden üläkodin järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 20. päiväl sulakud, alakodin järgenduseližed valičendad — vl 2018 (15. sügüz'ku i 18. reduku). Lotai Cering radab päministran vs 2018 kül'mkun 7. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand[vajehta | vajehtada tekst]

   Kacu kirjutuz: Butanan administrativiž-territorialine jagand.

Butan jagase nelläks agjaks (üks'lugu dzongdei), ned alajagasoiš 20 ümbrikoks (dzonghag).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Butanas elädas butanalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 733 643 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2005): lamaistižen buddizman polenpidajad — 75,3%, induistad — 22,1%, toižed uskojad i religijatomad — 2,6%.

Toižed sured lidnad (enamba 20 tuh. ristituid, surembaspäi penembha): Phunčoling, Punakh.

Ižanduz[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2009 Butanan päeksport oli gidroenergii (42%), ferroühthesuladused (18%); toine eksport — cement (5%), vas'k (4%), teraraud (3%), himižed substancijad (4%), mec, kartohk, fruktad.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Butanan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Om Indijan rupijha tartutadud, rupii mugažo kävutase rahoikš.
  3. Butanan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Azijan valdkundad
Azijan valdkundad
Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Jordanii | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Korejan Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo.