Mine sisu juurde

Butan

Vikipedii-späi
Butanan Kunigahuz
འབྲུག་ཡུལ་
(Druk Jul)
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Thimphu
Eläjiden lugu (2018) 766,397[1] ristitud
Pind 38,394 km²
Butanan Kunigahuz འབྲུག་ཡུལ་ (Druk Jul)
Kel' dzongke
Valdkundan pämez' Džigme Khesar Namgjal Vangčuk
Päministr Lotai Cering
Religii buddizm, induizm
Valüt Butanan ngultrum (BTN)[2]
Internet-domen .bt
Telefonkod +975
Aigvö UTC+6

Butan (dzongke: འབྲུག་ཡུལ་ [ʈuk̚˩.yː˩] Druk Jul «Drakonan ma»), täuz' oficialine nimi — Butanan Kunigahuz (dzongke: འབྲུག་རྒྱལ་ཁབ་ Druk Gjal Khap), om mererandatoi valdkund Suviazijas, Gimalajiden päivnouzmpoles. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Thimphu.

Vn 1907 17. päiväl tal'vkud Butanan aluz om pandud, Sur' Britanii oli sen süzerenan. Butan sai ripmatomut Indijanke ühtes vl 1949, no todesti sidä hätken aigan ičeze izoläcijan tagut, i kändihe ÜRO:n ühtnijan vaiše vl 1971.

Valdkundan ezmäine Konstitucii oli vahvištadud vl 1953. Koumanz' lugul Konstitucii[3] tuli väghe vl 2008.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Butanan topografine kart

Butan om röunoiš Kitainke pohjoižes (röunan piduz — 477 km), Indijanke (659 km) päivnouzmas, suves da päivlaskmas. Ühthine röunoiden piduz — 1136 km.

Reljef om mägikaz. Valdkundan enamba pol't sijadase koume tuhad metrid ü.m.t. korktusil da sen enamba. Kaikiš korktemb čokkoim om Gangkar Puensum-mägi, 7570 m valdmeren pindan päl. Jäžomad i igähižed lumed ottas territorijan videndest.

Klimat om erazvuitte: tropine suvitazangištoil, kontinentaline keskuzalangištoil, vilu Gimalajil.

Londuseližed pävarad oma raudkivend, kivihil', vas'k, hahktin, cink, mramor, mec, gidroenergii.

Politine sistem

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Tašičo Dzong-jumalankodi — Butanan ohjastusen ištundoiden sija Thimphus vspäi 1952

Ohjandusen form om unitarine konstitucine monarhii. Valdkundan pämez' om Džigme Khesar Namgjal Vangčuk-kunigaz vn 2008 kül'mkun 6. päiväspäi, videnz' Butanan kunigaz lugul. Kunigaz (dzongke: འབྲུག་རྒྱལ་པོ Druk Gjalpo «drakoniden kunigaz») om armijan-ki päkäsknik. Ohjastuz (dzongke: ལྷན་རྒྱས་གཞུང་ཚོགས་ Lhengje Žungtšog) kogoneb kümnes ministraspäi (ljonpo:späi), heišpäi valitas üht päministraks voččeks strokuks.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Nacionaline Nevondkund (dzongke: གི་རྒྱལ་ཡོངས་ཚོགས་སྡེ་ Gjeljong Tšogde) 25 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb 20 heišpäi videks vodeks i kunigaz paneb radsijha vit ristitud. Alakodi om Nacionaline Suim (dzongke: གི་རྒྱལ་ཡོངས་ཚོགས་འདུ་ Gjeljong Tšogdu) 47 ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.

Parlamentan ühtnijoiden üläkodin järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 20. päiväl sulakud, alakodin järgenduseližed valičendad — vl 2018 (15. sügüz'ku i 18. reduku). Lotai Cering radab päministran vn 2018 kül'mkun 7. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

   Kacu kirjutuz: Butanan administrativiž-territorialine jagand.

Butan jagase nelläks agjaks (üks'lugu dzongdei), ned alajagasoiš 20 ümbrikoks (dzonghag).

Butanas elädas butanalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 733 643 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2005): lamaistižen buddizman polenpidajad — 75,3 %, induistad — 22,1 %, toižed uskojad i religijatomad — 2,6 %.

Toižed sured lidnad (enamba 20 tuh. ristituid, surembaspäi penembha): Phunčoling, Punakh.

Vl 2009 Butanan päeksport oli gidroenergii (42 %), ferroühthesuladused (18 %); toine eksport — cement (5 %), vas'k (4 %), teraraud (3 %), himižed substancijad (4 %), mec, kartohk, fruktad.

  1. Butanan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Om Indijan rupijha tartutadud, rupii mugažo kävutase rahoikš.
  3. Butanan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)



Azijan valdkundad
Azijan valdkundad
Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Jordanii | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Korejan Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo.