Gimalajad

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Gimalajiden sijaduz kartal.

Gimalajad (sanskr. हिमालय hima:laja «lumiden sijaduz», hindi: हिमालय, nepal. हिमालय, kit.: 喜馬拉雅山脈) om kaikiš korktemb mägisistem Mas. Ned sijadase Tibetan mägišton (pohjoižes) da Indan da Gangan tazangišton (suves) keskes.

Klimatan da londusen kontrast niiden keskes om lujas terav: rahvahatomad mad i tropikad.

Gimalajad ottas 5 valdkundoiden territorijan palad: Indii, Nepal, Kitai (sen Tibetan avtonomine ümbrik), Pakistan da Butan.

Gimalajiden mägisisteman piduz om 2900 km, sen leveduz — läz 350 km, pind 650 tuhad nellikkilometrad. Mägiharjoiden keskkorktuz om läz 6 km meren pindan päl, kaikiš suremb — 8848 m (Džomolungm-mägi). Kümne mäged-«kahesatuhanikad» seištas Gimalajiš, mugoižid om 14 kaikes mail'mas.

Toine korged mägisistem — Karakorum — sijadase Gimalajiden päivlaskmaižes čepišpäi homendezbokas.

Geografii da klimat[redaktiruida | redaktiruida purde]

Gimalajad seištas ülenpäiš Indan da Gangan tazangištod. Mäged sijadase koumel pordhal: Šivalik-mäged (Ezigimalajad), Pened Gimalajad (Pir Pandžal-, Dhaolahdar-mägisel'gad) da Sured Gimalajad (alajagase nell'hä territorijha: Pendžaban, Kumaonan, Nepalan da Assaman Gimalajad).

Sured Gimalajad kogotas mägiš-«kahesatuhanikoišpäi». Jäžomiden pind siš om enamba mi 33 tuhad km², reskan veden varad — läz 12 tuhad km³. Jäžomiden lugu om läz 15 tuhad[1][2]. Suviazijan kaikiš pidembad da surembad joged — Ind, Gang, Brahmaputra — lähttas sišpäi. Ind-jogi röunatab necidä mägisel'gad päivlaskmas, a päivnouzmas — Brahmaputr-jogi.

Peniden Gimalajiden mägenpäd sadas 2,4 km ičeze keskznamoičendal, sen ühtes päivlaskmas — 4 km.

Kaikiš madalamb mägisel'g — Šivalik — vedase pidust' kaiked päšt mägisistemad (Indalpäi Brahmaputralesai), kaik sen mäged oma alemba mi 2 km meren pindan päl.

Gimalajiden libutamine jätktase nügüd'aigan-ki.

Mägiden suvipautked oma mussoniden painuden al. Lujad sadeged pandas sille: 1000 mm:späi päivlaskmal 4000 mm:hasai päivnouzmpolel.

Kuiv da vilu kontinentaline klimat om pohjoižpautkil.

Mägiden ülähäs kezaližed pakaižed ülitadas -25 °C, a tal'veližed -40 °C, sen ližaks kova tullei puhub (150 km časpigudenke).

Langtang-mägirajonan ühthine nägu (Nepal).

Ristitišt[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ezmäižed löutud žilod Gimalajiden ezimägištoiš datiruiše läz 8000 vot edel meidan erad.

Täs om äi etnosid, ned elädas ka eliba londuseližes izoläcijas toine toižespäi.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. The Himalayas. Nature on PBS.
  2. The Himalayan Glaciers //Fourth assessment report on climate change (2007).

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]