Gimalajad

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Gimalajiden sijaduz kartal.

Gimalajad (sanskr. हिमालय hima:laja «lumiden sijaduz», hindi हिमालय, nepal. हिमालय, kit. 喜馬拉雅山脈) om kaikiš korktemb mägisistem Mas. Ned sijadase Tibetan mägišton (pohjoižes) da Indan da Gangan tazangišton (suves) keskes.

Klimatan da londusen kontrast niiden keskes om lujas terav: rahvahatomad mad i tropikad.

Gimalajad ottas 5 valdkundoiden territorijan palad: Indii, Nepal, Kitai (sen Tibetan avtonomine ümbrik), Pakistan da Butan.

Gimalajiden mägisisteman piduz om 2900 km, sen leveduz — läz 350 km, pind 650 tuhad nellikkilometrad. Mägiharjoiden keskkorktuz om läz 6 km meren pindan päl, kaikiš suremb — 8848 m (Džomolungm-mägi). Kümne mäged-«kahesatuhanikad» seištas Gimalajiš, mugoižid om 14 kaikes mail'mas.

Toine korged mägisistem — Karakorum — sijadase Gimalajiden päivlaskmaižes čepišpäi homendezbokas.

Geografii da klimat[redaktiruida | redaktiruida purde]

Gimalajad seištas ülenpäiš Indan da Gangan tazangištod. Mäged sijadase koumel pordhal: Šivalik-mäged (Ezigimalajad), Pened Gimalajad (Pir Pandžal-, Dhaolahdar-mägisel'gad) da Sured Gimalajad (alajagase nell'hä territorijha: Pendžaban, Kumaonan, Nepalan da Assaman Gimalajad).

Sured Gimalajad kogotas mägiš-«kahesatuhanikoišpäi». Jäžomiden pind siš om enamba mi 33 tuhad km², reskan veden varad — läz 12 tuhad km³. Jäžomiden lugu om läz 15 tuhad[1][2]. Suviazijan kaikiš pidembad da surembad joged — Ind, Gang, Brahmaputra — lähttas sišpäi. Ind-jogi röunatab necidä mägisel'gad päivlaskmas, a päivnouzmas — Brahmaputr-jogi.

Peniden Gimalajiden mägenpäd sadas 2,4 km ičeze keskznamoičendal, sen ühtes päivlaskmas — 4 km.

Kaikiš madalamb mägisel'g — Šivalik — vedase pidust' kaiked päšt mägisistemad (Indalpäi Brahmaputralesai), kaik sen mäged oma alemba mi 2 km meren pindan päl.

Gimalajiden libutamine jätktase nügüd'aigan-ki.

Mägiden suvipautked oma mussoniden painuden al. Lujad sadeged pandas sille: 1000 mm:späi päivlaskmal 4000 mm:hasai päivnouzmpolel.

Kuiv da vilu kontinentaline klimat om pohjoižpautkil.

Mägiden ülähäs kezaližed pakaižed ülitadas -25 °C, a tal'veližed -40 °C, sen ližaks kova tullei puhub (150 km časpigudenke).

Langtang-mägirajonan ühthine nägu (Nepal).

Ristitišt[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ezmäižed löutud žilod Gimalajiden ezimägištoiš datiruiše läz 8000 vot edel meidan erad.

Täs om äi etnosid, ned elädas ka eliba londuseližes izoläcijas toine toižespäi.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. The Himalayas. Nature on PBS.
  2. The Himalayan Glaciers //Fourth assessment report on climate change (2007).

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]