Gimalajad

Vikipedii-späi
Gimalajiden sijaduz kartal

Gimalajad (sanskr.: हिमालय hima:laja «lumiden sijaduz», hindi: हिमालय, nepali: हिमालय, kit.: 喜馬拉雅山脈) om kaikiš korktemb mägisistem Mas. Ned sijadasoiš Tibetan mägišton (pohjoižes) da Indan da Gangan tazangišton (suves) keskes.

Klimatan da londusen kontrast niiden keskes om terav lujas: rahvahatomad mad i tropikad.

Gimalajad ottas viden valdkundan territorijan palad: Indii, Nepal, Kitai (sen Tibetan avtonomine ümbrik), Pakistan i Butan.

Gimalajiden mägisisteman piduz om 2900 km, sen leveduz — läz 350 km, pind 650 tuhad nellikkilometrad. Mägiharjoiden keskmäine korktuz om läz kut kilometrad meren pindan päl, kaikiš suremb — 8848 m (Džomolungm-mägi). Kümne mäged-«kahesatuhanikad» seištas Gimalajiš, mugoižid om 14 kaikes mail'mas.

Toine korged mägisistem — Karakorum — sijadase Gimalajiden päivlaskmaižes čepišpäi homendezbokas.

Geografii da klimat[vajehta | vajehtada tekst]

Gimalajad seištas ülenpäiš Indan da Gangan tazangištod. Mäged sijadase koumel pordhal: Šivalik-mäged (Ezigimalajad), Pened Gimalajad (Pir Pandžal-, Dhaolahdar-mägisel'gad) da Sured Gimalajad (alajagase nell'hä territorijha: Pendžaban, Kumaonan, Nepalan da Assaman Gimalajad).

Sured Gimalajad kogotas mägiš-«kahesatuhanikoišpäi». Jäžomiden pind siš om enamba mi 33 tuhad km², reskan veden varad — läz 12 tuhad km³. Jäžomiden lugu om läz 15 tuhad[1][2]. Suviazijan kaikiš pidembad da surembad joged lähttas sišpäi: Ind, Gang, Brahmaputra. Ind-jogi röunatab necidä mägisel'gad päivlaskmas, i päivnouzmas — Brahmaputra-jogi.

Peniden Gimalajiden mägenpäd sadas 2,4 km ičeze keskznamoičendal, sen ühtes päivlaskmas — nell' kilometrad.

Kaikiš madalamb mägisel'g om Šivalik, vedase pidust' kaiked päšt mägisistemad (Indalpäi Brahmaputralesai), kaik sen mäged oma alemba mi kaks' kilometrad meren pindan päl.

Gimalajiden libutamine jätktase nügüd'aigan-ki.

Mägiden suvipautked oma mussoniden painuden al. Lujad sadeged pandas sille: 1000 mm:späi päivlaskmal 4000 mm:hasai päivnouzmpolel.

Kuiv da vilu kontinentaline klimat om pohjoižpautkil.

Mägiden ülähäs kezaližed pakaižed ülitadas −25 C°, i tal'veližed −40 C°, sen ližaks kova tullei puhub (150 km časpigudenke).

Langtang-mägirajonan ühthine nägu (Nepal)

Ristitišt[vajehta | vajehtada tekst]

Ezmäižed löutud žilod Gimalajiden ezimägištoiš datiruišoiš läz kahesad tuhad vozid EME.

Täs om äi etnosid, hö elädas ka eliba londuseližes izoläcijas toine toižespäi.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Gimalajad. Londuz pbs.org-saital. (angl.)
  2. The Himalayan Glaciers (Gimalajiden jäžomad) //Fourth assessment report on climate change (2007, Nellänz' satusenladind klimatan vajehtusiš). — Ipcc.ch. (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]