Sanskrit

Vikipedii-späi
«Rigvedan» tekstan pala bumagal sanskrit-kelel, Indii, aigaline 19. voz'sada, tegii om tundmatoi.

Sanskrit (devanagari: संस्कृता वाच्, IAST. saṃskṛtā vāk «literaturine kel'», संस्कृतम् saṃskṛtam [ˈsɐ̃skr̩tɐm]) — Indijan amuine kirjankel' koverikahanke sintetiženke grammatikanke, sen valdkundan üks' oficialižiš kelišpäi.

«Sanskrit»-sana üksnäze znamoičeb «ümbriratud, vigatoi»[1]. Aigaližiden kirjmuštnikoiden igä om läz 3,5 tuhad vozid (2. voz'tuhan edel meiden erad kesk). Se ei olend märitud rahvahan keleks i oli levitadud antikaigaspäi ristitkundan elitas vaiše, märitud kul'turas. Pühäd religiitekstad oma kirjutadud sanskrital, se oli regionan tedomehiden kosketusiden keleks latinan kelen kartte Evropas. Kel't formiruiše 1. voz'tuhan EME keskele i jäi läz vajehtamata, sen šingotez tuli lophu.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Pagižijoiden lugu — 14 000 ristituid Indijas[2] (2001), 1669 ristitud Nepalas (ezmäine kel', vn 2011 rahvahanlugemine).

Kaks' universitetad ratas sanskrit-kelel: Keskuzline sanskritan universitet (vspäi 1970, Nju Deli) i Nepalan sanskritan universitet (vspäi 1986, Dang-rajon Nepalan keskuzpalan suvipäivlaskmas).

Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Severz'-se kirjutandsistemid oma sanskritan täht: edel meiden erad brahmi i kharošthi, 4..8. voz'sadal gupta, 8. voz'sadaspäi šarada, 7..12. voz'sadaspäi devanagari. Veroližikš indižed literatursädused oliba suližed, panihe muštho niid kirjutandata kaičemha alakastoišpäi.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Кочергина В. А. Санскрит. — М.: Академический проект, 2007. — lp. 3. ISBN 978-5-8291-0851-9. (ven.)
  2. Comparative speaker's strength of scheduled languages (Kävutadud keliden vägen rindatuz pagižijoiden mödhe) — 1971, 1981, 1991 and 2001 // Census of India (censusindia.gov.in), Office of the Registrar and Census Commissioner, 2001. (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.