Uz' Deli

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Nju Deli)
Uz' Deli
नई दिल्ली (hindi)
New Delhi (angl.)
نئی دلی (urdu)
ਨਵੀਂ ਦਿੱਲੀ (päivn.-pandž.)
নতুন দিল্লি (bengali)
Valdkund Indii
Eläjiden lugu (2017) 257,803 ristitud
Pind 42,7 km²
Uz' Deli नई दिल्ली (hindi) New Delhi (angl.) نئی دلی (urdu) ਨਵੀਂ ਦਿੱਲੀ (päivn.-pandž.) নতুন দিল্লি (bengali)
Pämez' Šri Nareš Kumar
(kezaku 2015—)
Telefonkod +91−11
Aigvö UTC+5:30


Uz' Deli, Nju Deli vai N'ju Deli (hindi: नई दिल्ली, angl.: New Delhi, urdu: نئی دلی, pandžabi: ਨਵੀਂ ਦਿੱਲੀ, beng.: নতুন দিল্লি) om Indijan pälidn. Se om Deli-lidnan keskuzrajon.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Uden pälidnan aluz om pandud vn 1911 tal'vkus, sirtihe pälidnad Kal'kuttaspäi. Britanijalaine Edvin Lačens-arhitektor projektirui ut pälidnad, i projekt hibjastui vll 1918−1931. Uz' Deli om Indijan i Delin ohjastusiden sijaduz.

Mahtai kirjutamha anglijankel'ne radvägi vedab lidnha mail'man korporacijoid. Uz' Deli šingotase pälidnan holitišil, informacijan tehnologijoil, telekommunikacijoil, turizmal adivpertidenke, bankoil i massinformacijan sarakol. Radživ-Čouk (ende Konnot-Pleis) om Indijan kommercijan da rahaazjoiden keskusišpäi.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Džamn-jogen oiktal randpolel, tazosijal erasidenke kukhidenke, 216 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Voib olda varuližid manrehkaidusid (5,2 magnitudanke vl 2012, 5,4 vl 2015), matkad Gimalajhasai om vaiše 200 km pohjoižpäivnouzmha.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2011 Uden Delin eläjiden lugu oli läz 295 tuhad ristituid 42,7 km² pindal. Läz 26,5 mln eläjid om lidnaglomeracijas vl 2016 (2. sija Mumbain jäl'ghe).

Oficialižed keled (lugemata anglijad da hindid) oma päivnouzmpandžabi, bengali i urdu.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad, ezilidnelektrojonused, taksid da avtorikšad oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 2002 metropoliten radab kaikes Deliš (8 jonod, 236 stancijad, 326 km raudted), sidä kesken Udes Deliš-ki.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Azijan pälidnad
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan