Mine sisu juurde

Mumbai

Vikipedii-späi
Mumbai (Bombei)
मुम्बई (hindi)
Mumbai (Bombay) (angl.)
मुंबई (marathin)
Lidnanznam
Valdkund Indii
Eläjiden lugu (2011) 12,478,447 ristitud
Pind 603,4 km²
Mumbai (Bombei) मुम्बई (hindi) Mumbai (Bombay) (angl.) मुंबई (marathin)
Pämez' Kišori Pednekar
(külmku 2019—)
Telefonkod +91−22
Aigvö UTC+5:30


Mumbain transportkart ezilidnoidenke (2013)

Mumbai (marath.: मुंबई [ˈmumbəi], hindi: मुम्बई, angl.: Mumbai [mʊmˈbaɪ]; edel 1995. vot — Bombei, angl.: Bombay) — om lidn Indijan päivlaskmas, Arabijan meren randpolel. Se om valdkundan kaikiš suremb lidn, Maharaštr-štatan administrativine keskuz.

Mumbai om üks' Indijan kaikiš tarbhaižembiš ižandusen da kul'turan keskusišpäi. Neciš lidnas sur' erinend om üläloštan, elokahuden i gollüden keskes. Hö oma susedoiš paksus.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1507. Meriportan sauvondan vaumičend vl 1845 kändi sidä kaikiš znamasižembaks Arabijan meren randal. Ripmatomuden sandan jäl'ghe vl 1947 lidn oli Bombei-štatan pälidnaks. Vl 1960 sätihe Maharaštr-štatad, i panihe Mumbaid sen administrativižeks keskuseks.

Vl 2010 Indijan kogosüdäiproduktan 6,16 % sädihe lidnas ezilidnoidenke, Indijan meritorguindan seičeme kümnendest tegihe siš. Valdkundan äjiden korporacijoiden i verhiden maiden kompanijoiden indižed palakundad sijadasoiš lidnas.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase 10..15 m ü.m.t. korktusil. Mumbai otab Bombei-sart da Solsett-saren suvipalad, dai Ulhas-jogensun lähelišt randpol't. Sared ühtenzoittas sildoil da damboil.

Mumbai om järed rahvahidenkeskeižiden ühtenzoituzteiden sol'm. Lidn seižub läz süväd merikarad. Siš om kaikiš suremb passažirine port Indijan päivlaskmas, pol' Indijan matknikoiden valud läbitadas sen matkterminalad.

Klimat om tropine kaks'sezonine mussonine. Kun keskmäine lämuz om +24,9..+30,5 C°. Ekstremumad oma +11,7 C° (viluku, uhoku) i +41,6 C° (keväz'ku). Paneb sadegid 2213 mm vodes. Läz kaikid sadegid paneb kezakus-sügüz'kus (355..768 mm kus), sil aigal sur'veded oma paksud. Kuiv sezon oleskeleb kül'mkus-semendkus (30 mm pordos), läz ei olele sadegid vilukus-sulakus (2 mm pordos). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 62..85 % röunoiš voden aigan.

Mumbain metropolitenižen regionan jagand (2016)

Mumbai om kaikiš tihedašti elänzoittud Indijan lidn. Vl 2011 sen ristitišt oli 12 478 447 eläjad[1] ezilidnoidenke ühtes. Mumbai otab Maharaštr-štatan kaht rajonad: «Mumbai» (157 km², 3 145 966 eläjad vl 2011), mugažo «Mumbai (ezilidnalaine)» (446 km², 9 332 481 eläjad vl 2011), 603 km² kaiked. Ühtes ičeze kaimdailidnoidenke se om kudenz' surtte mail'man lidnaglomeracii, sen ristitišt om enamba mi 23 mln eläjid 6328 km² pindal (vl 2011 oli 20,5 mln. eläjid[2]).

Rahvahad: marathilaižed ottas läz pol't, gudžaratalaižed — läz nelländest, toižed rahvahad nelländest.

Mumbaiš om hüvä elon tazopind i azjaližen elon korged aktivižuz Indijan toižiden lidnoiden rindataden. Hüväd voimused löudamha radod vedadas radnikoid lidnha kaikes Suviazijaspäi, Indijan kaikiden regioniden ližaks.

Mumbaiš om äi finansižid aluzkundoid: Bombein fondbirž, Indijan rezervoiden bank, Nacionaline fondbirž, Rahapainmižtanaz.

Radnikoičijad valdkundan hüvüden täht oma lidnan radvägen znamasine pala. Sil-žo aigal om äi eläjid, kudambad ottas ala- da keskkvalifikacijan radod: taksin vedai, laukan pidai, mehanikanladii, kohendai.

Mumbai om Indijan bobištuzindustrijan päkeskuz. Indijan kinoindistrijan keskuz, muga nimitadud Bollivud (angl.: Bollywood), sijadase Mumbaiš, sigä-žo om vähätetabid-ki kinostudijoid.

  1. Provisional Population Totals and data products − Census 2011 (Kaik ristitišt i andmused siš — vn 2011 rahvahanlugemine): Maharashtra. Distribution of Population, Decadal Growth Rate, Sex-Ratio and Population Density. / Office of the Registrar General and Census Commissioner, India under Ministry of Home Affairs, Government of India (censusindia.gov.in). (angl.)
  2. Mumbai metropolitan area (Mumbain metropolitenine pind) projectsecoa.eu-saital. (angl.)