Male

Vikipedii-späi
Male
މާލެ
Valdkund Mal'divan Sared
Eläjiden lugu (2014) 133,412 ristitud
Pind 5,8 km²
Male މާލެ
Pämez' Šifa Mohammed
(kezaku 2017—)
Telefonkod +960−33
Aigvö UTC+5


Lidnan kart vl 2013

Male (mal'd.: މާލެ [ˈmɑːlɛ]) om Mal'dividen pälidn da kaikiš suremb lidn.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud portugalijalaižil torguindžiloks 16. voz'sadal.

Amussai lidnan ümbrišt om valdkundan kunigahan dinastijan olendsijaks. Kaik Mal'divad («Malen sared») oma nimitadud pälidnan nimen mödhe.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Male sijadase Indižen valdmeren Mal'divan sariden keskuses, 2 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lidnan päpala seižub Kaafu (vai Pohjoine Male)-atollal. Pälidnan pind — 5,8 km².

Klimat om subekvatorialine mussonine räk, päipaštokaz vodes läbi. Kun keskmäine lämuz om +25..+31 C° vodes läbi. Paneb sadegid 1950 mm, sidä kesken kuivsezonan aigan (viluku-sulaku) — 330 mm. Kaikiš kuivamb ku om uhoku.

Administrativine jagand[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn om Mal'divan agjaha tazostadud. Male-lidn jagase 7 lidnanlaptha, 4 niišpäi oma Male-sarel, 1 — Vilingile-sarel, 1 — putkotadud Hulumale-sarel. Lendimportan Hulule-sar' mülüb Male-lidnha mugažo, se om kaikenaigaižeta ristitištota. Niiden ližaks, vspäi 2008 Guli Falu-sar' om sauvomas sijadamha meriportad. Kaik nened sared oma Kaafu (Pohjoine Male)-atollan palad.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 105 000 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', valdkundan eläjiden koumandez.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Rahvahidenkeskeine civiline Velan-lendimport (mal'd.: ވެލާނާ Velānā, MLE) sijadase pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi Hulule-sarel. Lendimportal om koume terminalad: rahvahidenkeskeine, tatanmaine da merine. Tehtas reisid rahvahidenkeskeižes terminalaspäi Azijan i Evropan verhiže maihe da tagaz. Mugažo om läz 15 lendimreisad valdkundan südäimes (tatanmaine terminal). Tehtas reisid vezilendimil (akvaplanoil) meriterminalaspäi läz 60 eländpunkthasai valdkundan südäimes.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Azijan pälidnad
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan