Jerusalim

Vikipedii-späi
Jerusalim
יְרוּשָׁלַיִם (Jerušalajim, ivrit)
القدس (al'-Kuds, arab.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Izrail'
Eläjiden lugu (2022) 971,800 ristitud
Pind 125,16 km²
Jerusalim יְרוּשָׁלַיִם (Jerušalajim, ivrit) القدس (al'-Kuds, arab.)
Pämez' Moše Lion
(kül'mku 2018—,
משה ליאון)
Telefonkod +972−2
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3


Jerusalim (evr.: יְרוּשָׁלַיִם Jerušalajim; arab.: القدس al'-Kuds) om Izrailin pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Jerusaliman ümbrikon administrativižeks keskuseks mugažo.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud 4. voz'tuhal EME. Mainitaškanzihe 20. voz'sadaspäi EME. Oli Izrailin pälidnaks 11. voz'sadaspäi EME vhesai 586 EME. Enččed nimitused: Šalem, Ievus, Cion, Ir David («Davidan lidn»), Elia Kapitolina.

Sein om saudud vanhas lidnas ümbri vl 1538. Vl 1892 raudte ühtenzoiti lidnad Jaffan portanke. Jerusalim om tedištoittud Izrailin pälidnaks vspäi 1950. Valdkundan parlament i Ülembaine käskuzkund ratas siš.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan päivnouzmas, 650..840 m korktusil, 754 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om Keskmeren, keza om räk. Voden keskmäine lämuz om +18,3 C°, kezakun-sügüz'kun +23,5..+25,3 C°, tal'vkun-uhokun +9,8..+11,9 C°. Ekstremumad oma −6,7 C° (viluku) i +44,4 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +11 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +28,5 C° (tal'vku). Paneb sadegid 525 mm vodes, enamba tal'vkus-uhokus (112..137 mm kus), kuiv sezon oleskeleb semendkus-redukus (19 mm pordos), ei ole sadegid kezakus-sügüz'kus.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2009 lidnan eläjiden lugu oli 760 800 ristitud, vl 2011 — 804 400 ristitud, vl 2018 — 901 302 ristitud, vl 2020 — 951 100 ristitud. Kaik 1,25 mln ristituid elädas ezilidnoidenke (2022), lidnaglomeracijan pind om 652 km².

Uskondan mödhe (2020): judaistad — 59,9 % (570 100 rist.), islamanuskojad — 37,2 % (353 800), hristanuskojad — 1,7 % (16 300), toižed uskojad i religijatomad — 1,1 % (10 800). Vl 2011 ned lugud oliba mugomad: judaistad — 62,1 % (499 400 rist.), islamanuskojad — 34,9 % (281 100), hristanuskojad — 1,8 % (14 700), toižed uskojad i religijatomad — 1,1 % (9 000). Lidnan evrejalaižiden 82 % oma religiozižed i vaiše 18 % elädas eriži religijaspäi.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad i kiruhtramvai (vspäi 2011) oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline Ben-Gurion-lendimport (TLV / LLBG, 24,8 mln passažiroid vl 2019) sijadase 45 km lodeheze lidnaspäi Tel' Avivan röunanno. Avtorengazte lidnas ümbri om sauvomas. Kiruhraudte Tel' Avivhasai om avaitud vl 2018.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Azijan pälidnad
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan