Amman
Valdkund | Jordanii |
Eläjiden lugu (2016) | 4,007,526 ristitud |
Pind | 1,680 km² |
![]() | |
Pämez' | Jusuf Šavarbeh (eloku 2017—) |
Telefonkod | +962−6 |
Aigvö | UTC+2 |

Amman (araban kelel: عمّان Ammān [ʕamːaːn]) om Jordanijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om mugažo Pälidnan agjan (Ammanan agj) administrativine keskuz.
Istorii[vajehtada | vajehtada lähte]
Amman om ristitun üks' kaikiš amuižembiš eländpunktoišpäi mail'mas. Mainitase ezmäižen kerdan 13. voz'sadal edel m.e. kuti Rabbat-Ammon. Rimalaižen imperijan aigan nimitihe Filadel'fij:aks.
Pen' lidnut šingotaškanzihe, konz Ottomanan imperijan ohjastai päti sauda «Damask — Medin»-raudted (1900−1908) vedamha hadžan pühämatkajid, i se läbiti lidnad. Municipalitetan aluz om pandud vl 1909. Raudten Jordanijan pala radab nügüd'-ki.
Geografijan andmused[vajehtada | vajehtada lähte]
Lidn seižub seičemel kukhal, 700..1100 m korktusil, 773 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel, sijadase 65 kilometrad päivnouzmha Jerusalimalpäi.
Klimat om Keskmeren lidnan pohjoižes i päivlaskmas, tropine kuiv suves i päivnouzmas. Lidnan päivlaskmas voden keskmäine lämuz om +16,1 C°, kezakun-sügüz'kun +22,5..+24,5 C°, tal'vkun-uhokun +6,5..+8 C°. Ekstremumad oma −9 C° (viluku) i +41,5 C° (heinku, eloku). Paneb sadegid 525 mm vodes, enamba tal'vkus-uhokus (100..133 mm kus), kezakus-sügüz'kus ei olele sadegid ani. Lidnan päivnouzmas voden keskmäine lämuz om +18,1 C°, kezakun-sügüz'kun +24,6..+26,6 C°, tal'vkun-uhokun +8,5..+10,2 C°. Ekstremumad oma −4,5 C° (viluku) i +43,7 C° (eloku). Paneb sadegid 245 mm vodes, enamba tal'vkus-uhokus (46..63 mm kus), kezakus-sügüz'kus ei olele sadegid ani mugažo.
Amman jagase 27 nimitadud ümbrikoks.
Eläjad[vajehtada | vajehtada lähte]
Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 2 842 629 ristitud 1 680 nellikkilometrad pindal. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Läz pol'tošt millionad ristituid verhanmaiženke augotižlibundanke elädas lidnas vl 2015, enamba kaiked Sirijaspäi (435 tuh.), Egiptaspäi (390 tuh.) i Palestinaspäi (308 tuh.).
Transport[vajehtada | vajehtada lähte]
Avtobusad, kiruhavtobusad (BRT, kaks' jonod) da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.
Kaik kaks' rahvahidenkeskešt aeroportad ratas lidnas. Rahvahidenkeskeine civiline Amman-lendimport Alija-kunigaznaižen nimed[1] (AMM / OJAI, 8,9 mln passažiroid vl 2019) sijadase 30 km suvhe lidnaspäi, tehtas reisid äjihe verhiže maihe. Soda- da civiline Amman (Mark)-lendimport (ADJ / OJAM, 279 tuh. passažiroid vl 2012) sijadase koumes kilometras lidnan keskuzpalaspäi, otab čarter- da VIP-lendimid lähižiš maišpäi, kävutase enamba kuti openduzsija lendajiden täht.
Homaičendad[vajehtada | vajehtada lähte]
- ↑ Rahvahidenkeskeižen Amman-lendimportan Alija-kunigaznaižen nimed informacine sait (amman-airport.com). (angl.)
Irdkosketused[vajehtada | vajehtada lähte]
- Lidnan ohjastusen oficialine sait (ammancity.gov.jo). (arab.) (angl.)
![]() |
Amman Vikiaitas |
Azijan pälidnad | ||
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan | ||