El' Kuveit
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Kuveit |
Eläjiden lugu (2018) | 2,990,000 ristitud |
Pind | 860 km² |
![]() | |
Telefonkod | +965 |
Aigvö | UTC+3 |

El' Kuveit (arab.: مدينة الكويت, vepsän transkripcii: Madīnat El' Kuveit) om Kuveitan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Pälidnan agjan (Asimah-agj arabaks, 200 km²) administrativižeks keskuseks mugažo.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]El' Kuveit znamoičeb «lidneihut» araban kelel. Kaik valdkund om nimitadud sen mödhe. Om valdkundan pälidnaks sen alusenpanendaspäi vl 1961. Šingotaškanzi sadud ripmatomuden jäl'ghe, sikš miše anastadihe sal'hid kivivoin möndaspäi Evropan da AÜV:oiden kompanijoil. Soda Persijan lahtes (1990) toi lujad ekologišt vigad ezilidnoile da meren eläjile, kivivoi valoihe da kividunu räkäs sil aigalpäi.
El' Kuveitan ižandusen sarakod oma kivivoin vendan ližaks: turizm, openduz, tedoidused tervhudes, finansižed da investicižed kompanijad. Tegimišton edheotandad oma keskitadud päivlaskmaižes Eš-Šuvaih-ezilidnas. Toižed aglomeracijan zonad oma opendusen täht i tervhuden spravitandan täht.
Geografii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase valdkundan keskuzpalas, Persijan lahten päivlaskman üks'jäižen merikaran madalal randal.
Klimat om lujas räk pol'letetazangišton kuiv. Sä om päivoikaz lujas semendkus-redukus, pil'vekaz kül'mkus-sulakus. Voden keskmäine lämuz om +27,2 C° kezakun-elokun +37,2..+38,7 C°, tal'vkun-uhokun +13,5..+15,3 C°. Ekstremumad oma −6,0 C° (tal'vku) i +52,1 C° (kezaku, heinku, eloku). Voib panda haloid öližel aigal tal'vkus-keväz'kus. Il'man lämuz voib ületada +44 C° keväz'kus-redukus, ei voi olda madalamb mi +20 C° heinkus-elokus. Paneb sadegid 116 mm vodes, enamba kül'mkus-vilukus (18..30 mm kus) i keväz'kus (18 mm), ei olele niid ani kezakus-sügüz'kus. Letetorokad oleldas voden miččen taht aigan, no enamba räkil kuil.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 2008 lidnan eläjiden lugu oli 151 tuhad ristituid. Kuveit-valdkundan ristitišt eläb pälidnan aglomeracijas tobjimalaz (2,4 mln vl 2005). Om äi ajelnuzid verazmalaižid radmaha. Valdkundan seičeme eläjad kümnespäi elädas pälidnan aglomeracijas.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas, ned-žo ühtenzoittas ezilidnoidenke da verhiden maiden lähižidenke lidnoidenke.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Kuveit-lendimport[1] (KWI / OKKK, 15,6 mln passažiroid vl 2023) om üks'jäine valdkundas, sijadase vižtoštkümnes kilometras suvhe lidnan keskuzpalaspäi. Sišpäi tehtas reisid Indijha, Pakistanha, Iranha, Turkanmaha, erasihe toižihe lähižihe Azijan maihe, Keskmeren lidnoihe-portoihe, Evropan järedoihe lidnoihe. Kuveitan sodavägiden Abdullah Al-Mubarak-il'mbaz otab lendimportan palad.
Kaik kaks' meriportad ratas läz lidnad vemha ujuden kivivoid (Ahmadi-port) da tomha tavaroid (Šuveik-port).
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]![]() |
El' Kuveit Vikiaitas |
Azijan pälidnad | ||
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan | ||