Biškek

Vikipedii
Biškek
Бишкек
 Lidnanznam
Coat of arms of Bishkek Kyrgyzstan.svg
 Flag
Flag of Bishkek Kyrgyzstan.svg
Valdkund Kirgizstan
Eläjiden lugu (2019-01-01) 1,027,200 ristitud
Pind 127 km²
Biškek Бишкек
Pämez' Aziz Surakmatov
(eloku 2018—)
Telefonkod +996-(0)312
Aigvö UTC+6


Biškek (kirg.: Бишкек) om Kirgizstanan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om lidn tazovaldkundan alištusenke.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1878 kuti Pišpek lidnan statusanke Venäman imperijan kozakištol pandud mantazole Kokandan hanan lidnusen sijas. Vll 1926−1991 nimitihe lidnan Frunze:ks, ripmatomas Kirgizstanas — nügüdläižikš.

Lidn šingotaškanzi tegimištol'žeks keskuseks Suren sodan aigan edheotandoiden evakuacijan sihe taguiči. Biškek om tegimišton äisarakoine keskuz, päsarakod oma sömtegimišt, energetik, mašiništonsauvomine i metallan ümbriradmine.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase valdkundan pohjoižes, Ču-jogen alangištos i Tän'-Šanin ezimägištol, 700..900 m korktusil, 800 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Kazahstanan röunhasai om 25 km pohjoižhe orhal.

Biškek jagase nellhä territorialižhe rajonha: Pervomain, Sverdlovan, Oktäbrin i Leninan rajonad. Severz'-se žilod alištudas rajoniden tobmudele, i ühthine pind lidnan administracijan ohjandusen al om 160 km².

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2009 eläjiden lugu oli 835 743 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Islaman 7 pühäpertid i ortodoksižen hristanuskondan 4 jumalanpertid oma olmas lidnas.

Biškek om professionaližen üläopendusen keskuseks, kaik 22 üläopendusen aluzkundad sijadasoiš lidnas.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline «Manas»-lendimport (FRU) sijadase 23 km lodeheze lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Kazahstanan, Venäman, Turkanman järedoihe lidnoihe, jügureisid Kitaihe.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Azijan pälidnad
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan