Biškek
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Kirgizstan |
Eläjiden lugu (2019-01-01) | 1,027,200 ristitud |
Pind | 127 km² |
![]() | |
Pämez' | Aziz Surakmatov (eloku 2018—) |
Telefonkod | +996-(0)312 |
Aigvö | UTC+6 |
Biškek (kirg.: Бишкек) om Kirgizstanan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om lidn tazovaldkundan alištusenke.
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1878 kuti Pišpek lidnan statusanke Venäman imperijan kozakištol pandud mantazole Kokandan hanan lidnusen sijas. Vll 1926−1991 nimitihe lidnan Frunze:ks, ripmatomas Kirgizstanas — nügüdläižikš.
Lidn šingotaškanzi tegimištol'žeks keskuseks Suren sodan aigan edheotandoiden evakuacijan sihe taguiči. Biškek om tegimišton äisarakoine keskuz, päsarakod oma sömtegimišt, energetik, mašiništonsauvomine i metallan ümbriradmine.
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Lidn sijadase valdkundan pohjoižes, Ču-jogen alangištos i Tän'-Šanin ezimägištol, 700..900 m korktusil, 800 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Kazahstanan röunhasai om 25 km pohjoižhe orhal.
Biškek jagase nellhä territorialižhe rajonha: Pervomain, Sverdlovan, Oktäbrin i Leninan rajonad. Severz'-se žilod alištudas rajoniden tobmudele, i ühthine pind lidnan administracijan ohjandusen al om 160 km².
Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vl 2009 eläjiden lugu oli 835 743 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Islaman 7 pühäpertid i ortodoksižen hristanuskondan 4 jumalanpertid oma olmas lidnas.
Biškek om professionaližen üläopendusen keskuseks, kaik 22 üläopendusen aluzkundad sijadasoiš lidnas.
Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]
Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline «Manas»-lendimport (FRU) sijadase 23 km lodeheze lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Kazahstanan, Venäman, Turkanman järedoihe lidnoihe, jügureisid Kitaihe.
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
- Biškekan merijan sait (meria.kg). (kirg.) (ven.)
Biškek Vikiaitas |
Azijan pälidnad | ||
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan | ||