Kokand

Kokand
Qo‘qon / Қўқон
Valdkund	Uzbekistan
Eläjiden lugu (2022)	259,700 ristitud
Pind	40 km²
Pämez'	Maruf Usmonov; (sulaku 2018—)
Telefonkod	+998−73−5xxx-xxx
Aigvö	UTC+5

Kokand (uzb.: Qo‘qon / Қўқон, pers.: خوقند‎, ven.: Коканд, tadž.: Хӯқанд) om lidn da järed raudtestancii Uzbekistanan suvipäivnouzmas. Mülüb Ferganan agjaha.

Istorii

Eländpunkt mainitaškanzihe 10. voz'sadaspäi, arabižed geografad i matkadajad Al' Istahri i Ibn Haukal' nimitadas sidä Hovakend / Hokand. Sen territorii mülüi Buharan hankundha vll 1500−1709. Sid' lidn oli Kokandan hankundan pälidnaks vll 1709−1876, Ming-dinastii ohjanzi sil. Vll 1740−1843 löndsein oli saudud lidnas ümbri. Sein oli 18 km pitte, kaks'toštkümne verajad oli siš, süvä koumekerdaine rova vedenke ümbärzi lidnad Evropan keskaigaižiden lidnoiden kartte. Hankundan aigan Kokand oli regionan religijan i opendusen keskuseks: enamba mi 300 mečetid oliba siš, nell'kümne medresed, 120 školad (kaikutte 10..20 openikan täht).

Vl 1876 Venäman imperijan sodaväged anastiba lidnad i kändiba sidä makundan keskuseks. Sen jäl'ghe tegimišt šingotaškanzihe lidnas, bankoiden lugu oli znamasine.

Nügüd'aigaine Kokand šingotase himižel sarakol, mašinansauvomižel (mehanižed i elektrotehnižed tegimed), tekstil'tegimištol i puvillan ümbriradmižel, sömtegimištol (ižandusen koumandez) i turizmal. Ferganan raudten ohjanduzkund radab lidnas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase agjan päivlaskmas, Ferganan alangišton suvipäivlaskmas, 409 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad agjan Fergan-keskushesai om 88 km päivnouzmha, Taškent-pälidnhasai om 228 km lodeheze.

Tobmuz

Lidnan tobmuden pämez' om sen hokim. Edeližed hokimad oma Rahmatali Žalilov (sulaku 2017 — sulaku 2018), Akrom Abdullajev (tal'vku 2011 — sulaku 2017).

Eläjad

Vl 2005 lidnan eläjiden lugu oli 187 500 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Uzbekad ottas enamba ühesad kümnendest ristitištos.

Openduz

Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškolad.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma Kokandan pedagogine institut, ühesa kolledžad i liceid, privatine Kokandan universitet^[1] (vspäi 2019, ezmäine mugoine valdkundas).