Ašhabad

Vikipedii
Ašhabad
Aşgabat
Lidnanznam
Valdkund Turkmenistan
Eläjiden lugu (2018) 1,031,992 ristitud
Pind 440 km²
Ašhabad Aşgabat
Pämez' Šamuhammet Durdilijev
(2010−2012,
viluku 2017—)
Telefonkod +993−12
Aigvö UTC+5


Lidnan logotip.

Ašhabad vai Ašgabat (turkmen.: Aşgabat [ɑʃʁɑˈbɑt], pers.: عشق آباد Ašgabat) om Turkmenistanan pälidn, päine opendusen keskuz da kaikiš suremb lidn. Lidn om agjan (velajat:an) oiktusidenke.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1881 amuižen lidnusen sijas. Lidn oli pandud mantazole manrehkaidusel 7,3 magnitudanke vn 1948 6. päiväl redukud i om saudud udes sil aigalpäi.

Ašhabad ümbrištonke šingotadas valdkundan pälidnan holitišil, sauvondan edheotandoil, kivivoin da gazan mašiništon tehmižel, elektrokabeliden pästandal, tekstil'kompleksal (kourad).

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Ahal-Teke-oazisas, Kopetdag-mägiden pautkidenno, 273 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Karakuman kanal (jogi sijalaššil, turkmen.: Garagum kanaly) läbitab lidnan pohjoižpalad. Matkad lidnan röunaspäi Iranan röunhasai om 15 km suvhe orhal vai 25 km avtotedme.

Ašhabad jagase 4 lidnrajonha (etrapha): Berkararlik, Kopetdag, Bagtijarlik, Büzmejin.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2013 eläjiden lugu oli 860 000 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (vn 2012 rahvahanlugemižen mödhe): turkmenalaižed — 85,0%, venänikad — 7,7%, armenijalaižed — 1,5%, turkad — 1,1%, uzbekad — 1,1%, azerbaidžanlaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 2,6%.

Kaik 21 üläopendusen aluzkundad oma avaitud lidnas.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad, maršruttaksid, taksid, funikulör (vspäi 2006, lidnan suves) i monorel's (vspäi 2016, 5 km, 8 stancijad) oma kundaližeks transportaks lidnas. Jonused da kiruhjonused ühtenzoittas lidnad Turkmenistanan agjoiden keskusidenke.

Rahvahidenkeskeine lendimport (ASB / АШХ) sijadase lidnan pohjoižpäivnouzmas 10 km keskusespäi Karakum-jogen taga, tehtas reisid Azijan i Evropan maihe, sidä kesken jügureisid, mugažo Turkmenistanan järedoihe lidnoihe.

Lidnan öline nägu.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Azijan pälidnad
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan