Ašhabad

Vikipedii-späi
Ašhabad
Aşgabat
Lidnanznam
Valdkund Turkmenistan
Eläjiden lugu (2022) 1,030,063 ristitud
Pind 470 km²
Ašhabad Aşgabat
Pämez' Rahim Gandimov
(heinku 2021—)
Telefonkod +993−12
Aigvö UTC+5


Lidnan sijadusen shem (2021)
Lidnan logotip

Ašhabad vai Ašgabat (turkmen.: Aşgabat [ɑʃʁɑˈbɑt], pers.: عشق آباد Ašgabat) om Turkmenistanan pälidn, päine opendusen keskuz da kaikiš suremb lidn. Lidn om agjan (velajat:an) oiktusidenke.

Istorii[vajehta | vajehtada lähte]

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1881 amuižen lidnusen sijas. Päraudtestancijan ezmäine versii oli saudud vl 1888. Lidn oli pandud mantazole manrehkaidusel 7,3 magnitudanke vn 1948 6. päiväl redukud i om saudud udes sil aigalpäi.

Ašhabad ümbrištonke šingotasoiš valdkundan pälidnan holitišil, sauvondan edheotandoil, kivivoin da gazan mašiništon tehmižel, elektrokabeliden pästandal, tekstil'kompleksal (puvillan ümbriradmine, kourad). Kaks' lämuzelektrostancijad ratas londuseližel gazal.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada lähte]

Lidn sijadase Ahal-Teke-oazisas, Kopetdag-mägiden pautkidenno, 273 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Karakuman kanal (jogi sijalaššil, turkmen.: Garagum kanaly) läbitab lidnan pohjoižpalad. Matkad lidnan röunaspäi Iranan röunhasai om 15 km suvhe orhal vai 25 km avtotedme.

Klimat om subtropine kuiv. Voden keskmäine lämuz om +17,5 C°, kezakun-elokun +29,6..+31,7 C°, tal'vkun-uhokun +3,9..+5,7 C°. Ekstremumad oma −24,1 C° (viluku) i +47,2 C° (kezaku, heinku). Kezaaigan minimum om +9,2 C° (kezakus), tal'vaigan maksimum om +33,1 C° (tal'vkus). Paneb sadegid 221 mm vodes, enamba uhokus-sulakus (33..42 mm kus), vähemba kezakus-sügüz'kus (16 mm pordos). Ei olele haloid semendkus-sügüz'kus. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 34..40 % röunoiš kezakus-sügüz'kus, 66..78 % kül'mkus-keväz'kus.

Tobmuz[vajehta | vajehtada lähte]

Lidnan nell' rajonad vl 2018

Ašhabad jagase nelläks lidnrajonaks (etrapaks): Berkararlik, Kopetdag, Bagtijarlik, Büzmejin.

Edeline lidnan pämez' (häkim) om Šamuhammet Durdilijev (2010−2012, viluku 2017—).

Eläjad[vajehta | vajehtada lähte]

Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 860 000 ristitud, vl 2018 ristitišt ületi millionad i oli 1 031 992 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (vn 2012 rahvahanlugemižen mödhe): turkmenalaižed — 85,0 %, venänikad — 7,7 %, armenijalaižed — 1,5 %, turkad — 1,1 %, uzbekad — 1,1 %, azerbaidžanlaižed — 1,0 %, toižed rahvahad — 2,6 %.

Kaik 21 üläopendusen aluzkundad oma avaitud lidnas. Znamasine om Turkmenan valdkundaline universitet Mahtumkulin nimed[1] (alusenpanend 1950 Ašhabadan pedinstitutan sijas, kudamb radoi vspäi 1931, kahesa tuhad üläopenikoid 12 fakul'tetal).

Transport[vajehta | vajehtada lähte]

Avtobusad, maršruttaksid, taksid, funikulör (vspäi 2006, lidnan suves) i monorel's (Olimpižes lidnudes vspäi 2016, viž kilometrad kahesan stancijanke) oma kundaližeks transportaks lidnas. Jonused da kiruhjonused ühtenzoittas lidnad Turkmenistanan agjoiden keskusidenke.

Rahvahidenkeskeine civiline Ašhabad-lendimport[2] (ASB / АШХ / UTAA, turkmen.: Aşgabat halkara howa menzili , 1,3 mln passažiroid vl 2016) sijadase lidnan pohjoižpäivnouzmas kümnes kilometras keskusespäi Karakum-jogen taga. Tehtas reisid Azijan i Evropan maihe, sidä kesken jügureisid, mugažo Turkmenistanan järedoihe lidnoihe.

Lidnan öline nägu

Homaičendad[vajehta | vajehtada lähte]

  1. Turkmenan valdkundaližen universitetan sait (tdu.edu.tm). (turkmen.) (angl.)
  2. Rahvahidenkeskeižen Ašhabad-lendimportan sait (ashgabatairport.gov.tm). (turkmen.) (ven.) (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada lähte]



Azijan pälidnad
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan