Manrehkaiduz

Vikipedii
Registriruidud vll 1963−1998 manrehkaidusiden epikeskused

Manrehkaiduz om Man pindan manalaižed tulkod i köläidused.

Nügüd'aigaižiden kacegiden mödhe, manrehkaidused kuvastadas planetan geologižen toižetamižen processad. Globaližed geologižed i tektonižed väged oma manrehkaidusiden eziauguižikš süikš. Niiden vägiden augotižlibund ei ole sel'ged lophusai, lugetas, miše ned sündudas lämuden lanktendoiden tagut Man südäimes.

Manrehkaidusiden enambuz oleleb tektonižiden plituiden agjoil. Jäl'gmäižel kahtel voz'sadal homaitihe, miše lujad manrehkaidused oliba tulijoiden man pindale järedoiden lohkaidusiden avaidusen jäl'ghe. Registriruidas enamba millionad manrehkaidusid ladimil (seismografil) joga vodel, ende oli vähemba kaclendpunktoiden vajaguden tagut. Ühesa manrehkaidust kümnespäi tegesoiš Lämoirenghas tün'valdmerižil randoil, 5..6 procentad puttas Al'piž-Gimalajižhe vöhö Indonezijaspäi Keskmerhesai.

Köläidused manrehkaidusišpäi likkudas seismižiden lainhiden nägul, niiden sekundpiguz voib sadas 10 kilometrhasai. Seismologii tedoidab manrehkaidusid da sidodud niihe nägusid. Tähäsai ei voi endustada manrehkaidusen sijad, sen eziaugušt magnitudad i ühthišt intensivižust tarkoikti, no ottas todhekoskujid modelid, londusen kaimdainägusiden kaclendoid, eläbid olijoid. Aigaližen varutusen sistem radab valdkundoiden tahondoiš paksuidenke murenijoidenke manrehkaidusidenke.

Jagadas manrehkaidusid lujikš (vägevikš), vällikš i mikromanrehkaidusikš. Kaik oleskeleb 400 da sen enamba aigtegod seičeme da sen korktemba magnitudanke joga vodel keskmäras. Manrehkaiduz om «murenii» vai «katastrofine», ku se kucui pertišton murendusid i ristituiden pölištust, magnitudha kacmata.

Vedenalaine manrehkaiduz voib kucta lujas korktoid valdmerialdoid (cunami), ned oleldas varuližemb mi se manrehkaiduz.

Kacu mugažo[redaktiruida | redaktiruida purde]


Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.