Mine sisu juurde

Bagdad

Vikipedii-späi
Bagdad
بَغدَاد
(Baġdād)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Irak
Eläjiden lugu (2018) 8,126,755 ristitud
Pind 673 km²
Bagdad بَغدَاد (Baġdād)
Pämez' Alaa al'-Amari
(2020—)
Telefonkod +964−1
Aigvö UTC+3


Lidnan nägu Man kaimdajaspäi (1996)

Bagdad (arab.: بَغدَاد [baɣˈdaːd] Baġdād — «Ülähäižel anttud», kurd.: Bexda) om Irakan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Bagdadan agjan administrativine keskuz da päpala. Bagdad om araban mail'man kahtenz' surtte lidn (Kairan jäl'ghe), Päivlaskmaižen Azijan kahtenz' surtte lidn (Tehranan jäl'ghe).

Lidn om valdkundan järedaks transportsol'meks, opendusen i kul'turan keskuseks. Bagdad om tetab kuti «Tuha da üks' ö»-sarnan pälidn.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Lidnan aluz om pandud Tigr-jogen päivlaskmaižel randal vl 762 meiden erad heinkun 30. päiväl. Se oli pandud kuti Abbasidoiden halifatan pälidn vajehtamha Damaskad. Vozil 2003−2011 lidn oli alištunu AÜV:oiden sodavägile.

Bagdad šingotase turizmal, om severt-se järedoid muzejoid. Irakan kogosüdäiproduktan kaks' videndest tehtas pälidnas.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidnan ümbrikod (2019)

Lidn sijadase Irakan keskuzpalas, Tigr-jogen molembil randoil, 34 m valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel.

Klimat om subtropine kuiv päivoikaz. Voden keskmäine lämuz om +22,8 C°, semendkun-sügüz'kun +28,3..+34,8 C°, tal'vkun-uhokun +9,7..+12 C°. Ekstremumad oma −11 C° (viluku) i +51,8 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +14,6 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +27,1 C° (uhoku). Paneb 156 mm sadegid vodes, enamba tal'vkus-keväz'kus (26..28 mm kus), ei ole sadegid kezakus-sügüz'kus. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 21..30 % röunoiš semendkus-sügüz'kus, 53..71 % kül'mkus-keväz'kus. Pölü- da letetorokad («hamsin:ad») todas lodehližil tulleil semendkus-kezakus.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Bagdad jagase ühesaks administrativižeks ümbrikoks, ned alajagasoiš 89 lidnanlaptaks.

Edeline lidnan pämez' om Zikra al'-Viš (Zekra Muhammed Jaber Alwash, uhoku 2015 — sügüz'ku 2020).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2016 lidnan ristitišt oli 7 180 889 eläjad. Edel sodad kaik 5,1 mln eläjid oli lidnas vl 2003. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Islaman uskojad oma ristitišton enambuz (ühesa kümnendest). Sunnitad oliba enambuses vhesai 2003, sid' šiitad saiba enamba oiktusid AÜV:oile alištusen aigan. Vspäi 2014 om äi pagenikoid, heiden kesken hristanuskojid, hö elädas lidnas da sen ümbrištos ILIV:an tulendan tagut valdkundan pohjoižhe. Om lidnanlaptoid märitud rahvahiden enambusenke i segoitadud augotižlibundan eläjidenke.

Läz kümned universitetad ratas lidnas. Znamasine om Bagdadan universitet[1] (71,8 tuh. üläopenikoid vl 2022), sen aluz om pandud vl 1959.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Ezilidnelektrojonused da taksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Kebn metro om sauvomas vspäi 2008, ezmäižen jonon (14 stancijad) jäl'geline sauvomine jätksihe vl 2023.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Bagdad-lendimport[2] (arab.: مطار بغداد الدولي Matar Baġdād ad-Dovali) (BGW / ORBI, 7,5 mln passažiroid vl 2009) sijadase 16 km päivlaskmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas passažirreisid Azijan lähižihe maihe (Turkanman da Iranan lidnad tobjimalaz), Kairha, Evropan pohjoižihe maihe da Irakadme.

Sebruzlidnad[vajehta | vajehtada tekst]

Bagdadal om viž sebruzlidnad:

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Bagdadan universitetan sait (uobaghdad.edu.iq). (arab.) (angl.)
  2. Rahvahidenkeskeižen Bagdad-lendimportan oficialižetoi sait (baghdad-airport.com). (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Azijan pälidnad
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan