Dili

Dili
Díli
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Päivnouzmaine Timor
Eläjiden lugu (2023)	277,488 ristitud
Pind	178,62 km²
Telefonkod	+670-
Aigvö	UTC+9

Dili (tetum. i port.: Díli) om Päivnouzmaižen Timoran pälidn, kaikiš suremb lidn da meriport. Se om valdkundan üläopendusen keskuz, Dilin ümbrikon administrativine keskuz mugažo.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1520 portugalijalaižil. Se oli Portugaline Timor-kolonijan keskuseks vspäi 1769. Sai oficiališt lidnan statusad vl 1864.

Toižen mail'man sodan aigan meriport i lendimport oliba okkupiruidud Japonijal (19.02.1942 — 26.09.1945). Äi kolonialižid pertid om kaičenus vn 1999 lidnan murendushe kacmata Indonezijan armijal. Vspäi 2002 Dili om ripmatoman valdkundan pälidnaks.

Dili šingotase pälidnan funkcijoil. Lidnan generaline plan om sätud.

Geografijan andmused

Lidn sijadase valdkundan pohjoižes, Timor-saren pohjoižel randal, Savu-meren pohjoižpäivnouzmaižen čogan randištol, 11 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Otab Dilin ümbrikon päivlaskmašt pol't. Lidn levitase mererandaližes tazangištos nellhä kilometrhasai levette, om ümbärtud mägisel'gil 900 metrhasai kortte. Pälidnan territorijan 37 % om kožui ižandusen täht, toine om mägipautked. Lühüd Komoro-mägijogi (port.: Ribeira de Comoro vai Rio Comoro, tetum: Mota Komoro) lankteb merhe lidnan päivlaskmas. Läz kerdan 25 vodes lanksii mägilpäi vezi vihmoišpäi sädab sur'vezid Diliš.

Klimat om ekvatorialine kaks'sezonine tropižen savannan. Sä om päivoikaz lujas semendkus-kül'mkus, pil'vekaz vilukus i uhokus. Ümbärdajad mecad pehmdas klimatad. Kun keskmäine lämuz vajehtase +25,1..+27,7 C° röunoiš voden aigan. Ekstremumad oma +11,8 C° (eloku) i +36,6 C° (keväz'ku, kezaku). Il'man lämuz voib ületada +33 C° miččel taht kul, ei voi olda madalamb mi +16 C° redukus-sulakus. Paneb sadegid 909 mm vodes, enamba tal'vkus-keväz'kus (133..145 mm kus), kuiv sezon oleskeleb heinkus-redukus (9..20 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 70..73 % röunoiš kezakus-kül'mkus, 77..82 % tal'vkus-sulakus.

Dilin municipalitet otab 367 km². Se jagase 31 suko:ks, ned alajagasoiš 241 aldei:aks.

Eläjad

Vn 2010 Timoran rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 193 563 ristitud, valdkundan kudendez. Kaik 222 323 eläjad oli lidnas vl 2015. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Homaičendad

Dili Vikiaitas

	Azijan pälidnad
	Abu Dabi \| Amman \| Ankar \| Astan \| Ašhabad \| Bagdad \| Baku \| Bandar Seri Begavan \| Bankok \| Beirut \| Biškek \| Dakk \| Damask \| Dili \| Doh \| Džakart \| Dušanbe \| El' Kuveit \| Hanoi \| Islamabad \| Jerevan \| Jerusalim \| Kabul \| Katmandu \| Kuala Lumpur \| Male \| Manam \| Manil \| Maskat \| Naip'jido \| Nikosii \| Pekin \| Phen'jan \| Pnompen' \| Rijad \| Sanaa \| Seul \| Singapur \| Šri Džajavardenepura Kotte \| Taškent \| Tbilis \| Tehran \| Thimphu \| Tokio \| Ulanbatar \| Uz' Deli \| V'jent'jan

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.