Baku

Baku
Bakı
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Azerbaidžan
Eläjiden lugu (2022)	2,303,000 ristitud
Pind	2,140 km²
Pämez'	El'dar Azizov; (kül'mku 2018—,; Eldar Əzizov)
Telefonkod	+994−12
Aigvö	UTC+4

Baku (azerb.: Bakı [bɑˈcɯ]) om Azerbaidžanan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Kavkaz-regionan i Kaspijan meren randišton kaikiš järedamb lidn. Znamasine openduzkeskuz, üläopendusen 30 aluzkundad.

Istorii

Antikaigan Kaspijan meri leviganzi Bakun territorijan sijas. Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 5. voz'sadal meiden erad. 12. voz'sadal Baku kändihe lidnuseks. Torguindted da kivivoin samine tegihe lidnan alusen i šingotesen päsüks. Vll 1920−1991 Baku mülüi Nevondkundaližhe Ühtištushe, oli sen Azerbaidžanan Nevondkundaližen Socialistižen Tazovaldkundan administrativižeks keskuseks. Om ripmatoman Azerbaidžanan pälidnaks vn 1991 redukuspäi.

Baku šingotase kivivoin samižel da ümbriradmižel, himižel sarakol, mašinansauvomižel (sodaazegišton tegimed), tekstilin i söndtavaroiden pästandal, jädumatomal meriportal.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Azerbaidžanan päivnouzmas, Apšeronan pol'saren suvipoles, 28 m alemba valdmeren pindad, se om kaikiš madalamb sijatud pälidn mail'mas. Lidnaglomeracii otab kaiked pol'sart i randištod suvhe sišpäi. Om reduvulkanoid lidnan ümbrištos. Kivivoin da gazan löudmižsijad oma meren šel'fal 90..130 kilometras päivnouzmha i 70 kilometras suvipäivnouzmha.

Klimat om subtropine pol'kuiv. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +15,1 C°, kezakun-sügüz'kun +22..+26 C°, tal'vkun-keväz'kun +4..+7 C°. Ekstremumad oma −13,7 C° (viluku) i +42,7 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +10 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +26 C° (tal'vku). Ei olele haloid semendkus-redukus. Paneb sadegid 210 mm vodes, enamba redukus-tal'vkus (25..30 mm kus), vähemba kezakus-elokus (2..8 mm kus). Paneb lunt kümne päiväd tal'ves keskmäras. Lujad tulleid oma paksud.

Tobmuz

Baku jagase kaks'toštkümneks nimitadud administrativižeks rajonaks. Viž lidnanvuittušt žilod mülüdas lidnha mugažo.

Lidnan tobmuden pämez' om sen radonoigendajan tobmuden pämez' (azerb.: Bakı Şəhər İcra Hakimiyyətinin başçısı). Gadžibala Abutalibov oli edeližen, koumanden lidnan pämehen (meran) hätken aigan (2001−2018).

Eläjad

Vl 2014 Bakun municipaližen ühtnikan eläjiden lugu oli 2 181 800 ristitud 2140 km² pindal, sidä kesken 1 217 300 lidnalašt i 964 500 lidnanvuiččiden žiloiden eläjid, kaik om 59 niid. Vl 2013 kaik 2,6 mln ristituid elihe ezilidnoidenke (Sumgajit i Apšeronan rajon), vl 2022 — 2,8 mln ristituid. Kaikiš suremb lidnan municipalitetan ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (2009): azerbaidžanlaižed — 90,3 %, venänikad — 5,3 %, evrejalaižed — 0,6 %, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 3,8 %.

Znamasine üläopendusen aluzkund om Bakun valdkundaline universitet^[1] (azerb.: Bakı Dövlət Universiteti, 22 tuh. üläopenikoid). Sen aluz om pandud ripmatoman Azerbaidžanan aigan vn 1919 sügüz'kus. Kaik 16 fakul'tetad i kaks' tedoiduzinstitutad mülüdas universitetha.

Transport

Avtobusad, metro, funikulöran jono, taksid i ezilidnjonused oma kundaližeks transportaks lidnas. Metropoliten radab vspäi 1967, siš om koume jonod, 27 stancijad i 40,7 km raudted. Baku-Passažirine-päraudtestancii (azerb.: Bakı Dəmiryol Stansiyası) om avaitud vspäi 1880. Gazanveim i koume kivivoinvent mändas läz lidnad.

Rahvahidenkeskeine civiline Geidar Aliev-lendimport^[2] (GYD / UBBB, 4,7 mln passažiroid vl 2019) sijadase kaks'kümnes vides kilometras päivnouzmha lidnaspäi. Tehtas passažirreisud Azijan äjihe maihe, Venäman järedoihe lidnoihe, Evropan erasihe-se pälidnoihe.

Galerei

Baku-lidnan Administracijan pert' (2015)
Islaman šijitoiden Bibi Eibat-pühäpert' Šihovo-žilos, vn 2008 nägu (nügüdläine versii om saudud vll 1998−1999)
Koume üläkorktad Leskuzpertid (azerb.: Alov qüllələri) vl 2015
Kul'turkeskuz Geidar Alievan nimed (2020, arhitektor Zaha Hadid)
Azerbaidžanan Tedoakademijan nägu Bakun valdkundaližes universitetaspäi (2022)
Lidnan keskuzkirjišt (2016)
Rahvahidenkeskeine Geidar Aliev-lendimport vl 2018
Baku-päraudtestancijan sauvuz vl 2008

Tetabad ristitud

Muslim Magomajev (1942−2008) — oli Nevondkundaližen Ühtištusen, Azerbaidžanan i Venäman operan da estradan pajatai, muzikankirjutai.

Homaičendad

↑ Bakun valdkundaližen universitetan sait (bsu.edu.az). (azerb.) (ven.) (angl.)
↑ Rahvahidenkeskeižen Geidar Aliev-lendimportan sait (airport.az). (angl.) (azerb.) (ven.)

Irdkosketused

Lidnan tobmuden oficialine sait (baku-ih.gov.az). (azerb.) (angl.)

Baku Vikiaitas

	Evropan pälidnad
	Afinad \| Amsterdam \| Andorr la Vel'j \| Baku \| Belgrad \| Berlin \| Bern \| Bratislav \| Brüssel' \| Budapešt \| Buharest \| Dublin \| Hel'sinki \| Jerevan \| Kijev \| Kišinöv \| Kopenhagen \| Lissabon \| London \| Lüblän \| Lüksemburg-lidn \| Madrid \| Minsk \| Monako-lidn \| Moskv \| Nikosii \| Oslo \| Pariž \| Podgoric \| Prag \| Reikjavik \| Rig \| Rim \| San Marino-lidn \| Sarajevo \| Skopje \| Sofii \| Stokhol'm \| Zagreb \| Tallidn \| Tbilis \| Tiran-lidn \| Vaduc \| Vallett \| Varšav \| Vatikan \| Ven \| Vil'nüs

	Azijan pälidnad
	Abu Dabi \| Amman \| Ankar \| Astan \| Ašhabad \| Bagdad \| Baku \| Bandar Seri Begavan \| Bankok \| Beirut \| Biškek \| Dakk \| Damask \| Dili \| Doh \| Džakart \| Dušanbe \| El' Kuveit \| Hanoi \| Islamabad \| Jerevan \| Jerusalim \| Kabul \| Katmandu \| Kuala Lumpur \| Male \| Manam \| Manil \| Maskat \| Naip'jido \| Nikosii \| Pekin \| Phen'jan \| Pnompen' \| Rijad \| Sanaa \| Seul \| Singapur \| Šri Džajavardenepura Kotte \| Taškent \| Tbilis \| Tehran \| Thimphu \| Tokio \| Ulanbatar \| Uz' Deli \| V'jent'jan

[1] Bakun valdkundaližen universitetan sait (bsu.edu.az). (azerb.) (ven.) (angl.)

[2] Rahvahidenkeskeižen Geidar Aliev-lendimportan sait (airport.az). (angl.) (azerb.) (ven.)

[1]

[2]