Baku

Vikipedii-späi
Baku
Bakı
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Azerbaidžan
Eläjiden lugu (2022) 2,303,000 ristitud
Pind 2,140 km²
Baku Bakı
Pämez' El'dar Azizov
(kül'mku 2018—,
Eldar Əzizov)
Telefonkod +994−12
Aigvö UTC+4


Baku (azerb.: Bakı [bɑˈcɯ]) om Azerbaidžanan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Baku om Kavkaz-regionan i Kaspijan meren randišton kaikiš järedamb lidn. Znamasine openduzkeskuz, üläopendusen 30 aluzkundad.

Istorii[vajehta | vajehtada lähte]

Antikaigan Kaspijan meri leviganzi Bakun territorijan sijas. 12. voz'sadal Baku kändihe lidnuseks. Torguindted da kivivoin samine tegihe lidnan alusen i šingotesen päsüks.

Baku šingotase kivivoin ümbriradmižel sijaližel torhudel, himižel sarakol, mašinansauvomižel (sodaazegišton tegimed), tekstilin i söndtavaroiden pästandal, jädumatomal meriportal.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada lähte]

Lidn sijadase Azerbaidžanan päivnouzmas, Apšeronan pol'saren suvipoles, 28 m alemba valdmeren pindad. Lidnaglomeracii otab kaiked pol'sart i randištod suvhe sišpäi. Om reduvulkanoid lidnan ümbrištos.

Klimat om subtropine pol'kuiv. Voden keskmäine lämuz om +15,1 C°, kezakun-sügüz'kun +22..+26 C°, tal'vkun-keväz'kun +4..+7 C°. Ekstremumad oma −13,7 C° i +42,7 C°. Paneb sadegid 210 mm vodes, enamba redukus-tal'vkus (25..30 mm kus), vähemba kezakus-elokus (2..8 mm kus). Lujad tulleid oma paksud.

Baku jagase 12 administrativižeks rajonaks.

Eläjad[vajehta | vajehtada lähte]

Vl 2014 Bakun municipaližen ühtnikan eläjiden lugu oli 2 181 800 ristitud 2140 km² pindal, sidä kesken 1 217 300 lidnalašt i 964 500 lidnanvuiččiden žiloiden eläjid, kaik om 59 niid. Vl 2013 2,6 mln ristituid elihe ezilidnoidenke (Sumgajit i Apšeronan rajon), vl 2022 — 2,8 mln ristituid. Kaikiš suremb lidnan municipalitetan ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (2009): azerbaidžanlaižed — 90,3 %, venälaižed — 5,3 %, evrejalaižed — 0,6 %, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 3,8 %.

Gadžibala Abutalibov oli edeližen, koumanden lidnan pämehen (meran) hätken aigan (2001−2018).

Transport[vajehta | vajehtada lähte]

Avtobusad, metro, funikulöran jono, taksid i ezilidnjonused oma kundaližeks transportaks lidnas. Metropoliten radab vspäi 1967. Baku-Passažirine (azerb.: Bakı Dəmiryol Stansiyası) päraudtestancii om avaitud vspäi 1880.

Rahvahidenkeskeine civiline Geidar Aliev-lendimport (GYD / UBBB, 4,7 mln passažiroid vl 2019) sijadase 25 kilometras päivnouzmha lidnaspäi.

Tetabad ristitud[vajehta | vajehtada lähte]

  • Muslim Magomajev (1942−2008) — oli Nevondkundaližen Ühtištusen, Azerbaidžanan i Venäman operan da estradan pajatai, muzikankirjutai.

Irdkosketused[vajehta | vajehtada lähte]



Evropan pälidnad
Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs


Azijan pälidnad
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan