Mine sisu juurde

Zagreb

Vikipedii-späi
Zagreb
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Horvatii
Eläjiden lugu (2021) 790,069 ristitud
Pind 641,29 km²
Zagreb
Pämez' Tomislav Tomaševič
(sulaku 2021—,
Tomislav Tomašević)
Telefonkod +385−1
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Zagreb (mugažo horvatan kelel, virktas [zǎːɡreb]) om Horvatijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Sen territorii om valdkundan ümbrikon oiktusidenke.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1094 kuti Kaptol ühtennimižel kukhal. Gradec-eländpunkt sai lidnan oiktusid vl 1222. Nene kaks' eländpunktad ühtištuihe 17. voz'sadan augotišele i saihe Zagreb-nimed vl 1851, oma lidnan istorižeks keskuseks nügüd'. Vspäi 1776 horvatijalaižiden ohjandusen ištundad vedihe Zagrebas, i se kändihe heiden faktižeks pälidnaks Varaždinan sijas. Nimitihe Agram:aks Avstrijan da Mad'jaranman imperijan aigan (1864−1918).

Om ripmatoman Horvatijan pälidnaks vs 1991 kezakun 25. päiväspäi.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Sav-jogen randoil (horv.: Sava, Dunain oiged ližajogi). Se seižub 122..1035 m ü.m.t. korktusil, 158 m keskmäižel korktusel, Medvednic-mägimassivanno (horv.: Medvednica vai Zagrebačka gora). Voib olda keskmäižen vägen manrehkaidusid (22. keväz'ku 2020 — 5,3 magnitudanke).

Klimat om subtropine. Voden keskmäine lämuz om +11,9 C°, semendkun-sügüz'kun +17..+22 C°, tal'vkun-uhokun +1,2..+3,1 C°. Ekstremumad oma −22,2 C° i +40,3 C°. Kezaaigan minimum om +4,6 C°, tal'ven maksimum om +21,6 C°. Paneb sadegid 843 mm vodes, enamba kezakus (95 mm) i elokus-redukus (82..97 mm kus), vähemba vilukus-uhokus (44..47 mm kus).

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Lidnan rajoniden kart (2015)

Zagreb jagase 17 nimitadud rajonaks (horv.: gradska četvrt).

Edeline lidnan pämez' (mer) om Milan Bandič (Milan Bandić, semendku 2000 — viluku 2002, semendku 2005 — uhoku 2021).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2011 Horvatijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 790 017 ristitud, ezilidnoidenke — 1,1 mln ristituid, valdkundan videndez. Kaik 802 588 eläjad oli lidnas vl 2018, se ristitišt oli kaikiš suremb kaikes aigas.

Eläjiden enamba ühesad kümnendest oma horvatijalaižed i katoližed uskojad.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad, tramvaid, ezilidnelektrojonused, funikulör da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Kaik nell' avtomagistralid (A1..A4) ühtenzoittas Zagrebad lähižiden verhiden maiden suridenke lidnoidenke, A11 om sauvomas. Avto- i päraudtestancii ratas lidnan keskuzpalas.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Zagreb-lendimport ezmäižen Franjo Tudžman-prezidentan nimed[1] (ZAG / LDZA, 3,4 mln passažiroid vl 2019) sijadase kümnes kilometras suvipäivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Evropan i Persijan lahten maiden pälidnoihe, Stambulha, om sezonreisid Keskmeren lebutahoiže i Torontho.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Rahvahidenkeskeižen Zagreb-lendimportan sait (zagreb-airport.hr). (horv.) (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Evropan pälidnad
Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs