Zagreb

**Zagreb**
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Horvatii
Eläjiden lugu (2021)	767,131 ristitud
Pind	641,29 km²
Pämez'	Tomislav Tomaševič; (sulaku 2021—,; Tomislav Tomašević)
Telefonkod	+385−1
Aigvö	tal'vel UTC+1,; kezal UTC+2

Zagreb (mugažo horvatan kelel, virktas [zǎːɡreb]) om Horvatijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Sen territorii om valdkundan ümbrikon oiktusidenke.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1094 kuti Kaptol ühtennimižel kukhal. Gradec-eländpunkt sai lidnan oiktusid vl 1222. Nene kaks' eländpunktad ühtištuihe 17. voz'sadan augotišele i saihe Zagreb-nimed vl 1851, oma lidnan istorižeks keskuseks nügüd'. Vspäi 1776 horvatijalaižiden ohjandusen ištundad vedihe Zagrebas, i se kändihe heiden faktižeks pälidnaks Varaždinan sijas. Nimitihe Agram:aks Avstrijan da Mad'jaranman imperijan aigan (1864−1918). Vn 1880 manrehkaiduz 6,3 magnitudanke mureni lidnad znamasižešti.

Om ripmatoman Horvatijan pälidnaks vn 1991 kezakun 25. päiväspäi.

Lidn šingotase valdkundan torguindan, opendusen i transportan keskuseks. Industrijan päsarakod oma elektrotehnine, himine, farmaceftine, tekstiline, sömtegimišt. Zagreban birž (ZSE) om üks'jäine valdkundas, alusenpanend 1907, om sätud tošti vl 1991.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Sav-jogen randoil (horv.: Sava, Dunain oiged ližajogi). Se seižub 122..1035 m ü.m.t. korktusil, 158 m keskmäižel korktusel, Medvednic-mägimassivanno (horv.: Medvednica vai Zagrebačka gora). Voib olda keskmäižen vägen manrehkaidusid (22. keväz'ku 2020 — 5,3 magnitudanke).

Klimat om valdmeren venon kontinentaližen klimatan röunal. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +10,7 C°, kezakun-elokun +18,8..+20,6 C°, tal'vkun-uhokun +0,3..+2,3 C°. Ekstremumad oma −27,3 C° (uhoku) i +40,4 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +2,5 C° (kezaku), tal'ven maksimum om +22,6 C° (tal'vku, uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 840 mm vodes, enamba kezakus (95 mm) i elokus-kül'mkus (80..92 mm kus), vähemba vilukus-uhokus (39..43 mm kus). Paneb lunt 29 päiväd tal'ves. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 68..72 % röunoiš keväz'kus-elokus, 81..85 % redukus-vilukus.

Tobmuz

Zagreb jagase seičemetoštkümneks nimitadud rajonaks (horv.: gradska četvrt).

Lidnan tobmuden pämez' om mer (horv.: Gradonačelnik Grada Zagreba). Lidnan suiman ühtnijad valitas merad. Edeline lidnan pämez' om Milan Bandič (Milan Bandić, semendku 2000 — viluku 2002, semendku 2005 — uhoku 2021).

Eläjad

Kaik 777 826 eläjad oli lidnas vl 1991. Vn 2011 Horvatijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 790 017 ristitud (kaikiš suremb lidnan ristitišt kaikes aigas), ezilidnoidenke — 1,1 mln ristituid, valdkundan videndez, vn 2021 lidnan — 767 131 ristitud.

Eläjiden enamba ühesad kümnendest oma horvatijalaižed (93,5 % vl 2021) i katoližed uskojad.

Openduz

Kaik sada keskškolad om lidnas (niiden kesken 30 gimnazijad), koume rahvahidenkeskešt školad, viž valdkundališt i ühesa privatišt üläopendusen aluzkundad.

Znamasine om Zagreban universitet^[1] (horv.: Sveučilište u Zagrebu), sen alusenpanend tegihe vl 1669 kut lidnan Jezuitan akademii, sid' oli Tedoakademijaks, om nügüdläiženke nimenke vspäi 1874. Kaik 69 tuh. üläopenikoid (vn 2024 andmused) om sen 29 fakul'tetas i čomamahtoiden koumes akademijas.

Transport

Avtobusad, tramvaid (15 jonod), ezilidnelektrojonused, funikulör (jono istorižes keskuses) da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Kaik nell' avtomagistralid (A1..A4) ühtenzoittas Zagrebad lähižiden verhiden maiden suridenke lidnoidenke, A11 om sauvomas. Avto- i päraudtestancii ratas lidnan keskuzpalas.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Zagreb-lendimport ezmäižen Franjo Tudžman-prezidentan nimed^[2] (ZAG / LDZA, 3,4 mln passažiroid vl 2019) sijadase kümnes kilometras suvipäivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Evropan i Persijan lahten maiden pälidnoihe, Stambulha, om sezonreisid Keskmeren lebutahoiže i Torontho.

Galerei

Lidnan ohjastusen sauvuz (2012)
Maria-neiččen Voznesenjan i phh. Stefanan da Vladislavan kafedraline päjumalanpert', vn 2016 nägu (Zagreban päjumalanpert', riman katoline, alusenpanend 13. voz'sada, nügüdläine om saudud vll 1880–1906)
Evročuhunduz vl 2009 (Zagreban biržan sijaduz)
Zagrepčanka-ofisčuhunduz vl 2006, valdkundan kaikiš korktemb pert' (109 m)
Zagreban universitetan naturaliž-matematine fakul'tet (2008)
Nacionaline i universitetine kirjišt Zagrebas (2008)
Arena Zagreb (2009)
Rahvahidenkeskeižen Zagreb-lendimportan uz' terminal vl 2016
Domovinski-sild Sav-joges päliči vl 2007
Zagreb-Päine-raudtestancii vl 2019 (radab vspäi 1892)

Homaičendad

↑ Zagreban universitetan sait (unizg.hr). (horv.) (angl.)
↑ Rahvahidenkeskeižen Zagreb-lendimportan sait (zagreb-airport.hr). (horv.) (angl.)

Irdkosketused

Lidnan tobmuden oficialine sait (zagreb.hr). (horv.) (angl.)

Zagreb Vikiaitas

	Evropan pälidnad
	Afinad \| Amsterdam \| Andorr la Vel'j \| Baku \| Belgrad \| Berlin \| Bern \| Bratislav \| Brüssel' \| Budapešt \| Buharest \| Dublin \| Hel'sinki \| Jerevan \| Kijev \| Kišinöv \| Kopenhagen \| Lissabon \| London \| Lüblän \| Lüksemburg-lidn \| Madrid \| Minsk \| Monako-lidn \| Moskv \| Nikosii \| Oslo \| Pariž \| Podgoric \| Prag \| Reikjavik \| Rig \| Rim \| San Marino-lidn \| Sarajevo \| Skopje \| Sofii \| Stokhol'm \| Zagreb \| Tallidn \| Tbilis \| Tiran-lidn \| Vaduc \| Vallett \| Varšav \| Vatikan \| Ven \| Vil'nüs

[1] Zagreban universitetan sait (unizg.hr). (horv.) (angl.)

[2] Rahvahidenkeskeižen Zagreb-lendimportan sait (zagreb-airport.hr). (horv.) (angl.)

[1]

[2]