Zagreb
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Horvatii |
Eläjiden lugu (2021) | 767,131 ristitud |
Pind | 641,29 km² |
![]() | |
Pämez' | Tomislav Tomaševič (sulaku 2021—, Tomislav Tomašević) |
Telefonkod | +385−1 |
Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |

Zagreb (mugažo horvatan kelel, virktas [zǎːɡreb]) om Horvatijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Sen territorii om valdkundan ümbrikon oiktusidenke.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1094 kuti Kaptol ühtennimižel kukhal. Gradec-eländpunkt sai lidnan oiktusid vl 1222. Nene kaks' eländpunktad ühtištuihe 17. voz'sadan augotišele i saihe Zagreb-nimed vl 1851, oma lidnan istorižeks keskuseks nügüd'. Vspäi 1776 horvatijalaižiden ohjandusen ištundad vedihe Zagrebas, i se kändihe heiden faktižeks pälidnaks Varaždinan sijas. Nimitihe Agram:aks Avstrijan da Mad'jaranman imperijan aigan (1864−1918). Vn 1880 manrehkaiduz 6,3 magnitudanke mureni lidnad znamasižešti.
Om ripmatoman Horvatijan pälidnaks vn 1991 kezakun 25. päiväspäi.
Lidn šingotase valdkundan torguindan, opendusen i transportan keskuseks. Industrijan päsarakod oma elektrotehnine, himine, farmaceftine, tekstiline, sömtegimišt. Zagreban birž (ZSE) om üks'jäine valdkundas, alusenpanend 1907, om sätud tošti vl 1991.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase Sav-jogen randoil (horv.: Sava, Dunain oiged ližajogi). Se seižub 122..1035 m ü.m.t. korktusil, 158 m keskmäižel korktusel, Medvednic-mägimassivanno (horv.: Medvednica vai Zagrebačka gora). Voib olda keskmäižen vägen manrehkaidusid (22. keväz'ku 2020 — 5,3 magnitudanke).
Klimat om valdmeren venon kontinentaližen klimatan röunal. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +10,7 C°, kezakun-elokun +18,8..+20,6 C°, tal'vkun-uhokun +0,3..+2,3 C°. Ekstremumad oma −27,3 C° (uhoku) i +40,4 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +2,5 C° (kezaku), tal'ven maksimum om +22,6 C° (tal'vku, uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 840 mm vodes, enamba kezakus (95 mm) i elokus-kül'mkus (80..92 mm kus), vähemba vilukus-uhokus (39..43 mm kus). Paneb lunt 29 päiväd tal'ves. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 68..72 % röunoiš keväz'kus-elokus, 81..85 % redukus-vilukus.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Zagreb jagase seičemetoštkümneks nimitadud rajonaks (horv.: gradska četvrt).
Lidnan tobmuden pämez' om mer (horv.: Gradonačelnik Grada Zagreba). Lidnan suiman ühtnijad valitas merad. Edeline lidnan pämez' om Milan Bandič (Milan Bandić, semendku 2000 — viluku 2002, semendku 2005 — uhoku 2021).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kaik 777 826 eläjad oli lidnas vl 1991. Vn 2011 Horvatijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 790 017 ristitud (kaikiš suremb lidnan ristitišt kaikes aigas), ezilidnoidenke — 1,1 mln ristituid, valdkundan videndez, vn 2021 lidnan — 767 131 ristitud.
Eläjiden enamba ühesad kümnendest oma horvatijalaižed (93,5 % vl 2021) i katoližed uskojad.
Openduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kaik sada keskškolad om lidnas (niiden kesken 30 gimnazijad), koume rahvahidenkeskešt školad, viž valdkundališt i ühesa privatišt üläopendusen aluzkundad.
Znamasine om Zagreban universitet[1] (horv.: Sveučilište u Zagrebu), sen alusenpanend tegihe vl 1669 kut lidnan Jezuitan akademii, sid' oli Tedoakademijaks, om nügüdläiženke nimenke vspäi 1874. Kaik 69 tuh. üläopenikoid (vn 2024 andmused) om sen 29 fakul'tetas i čomamahtoiden koumes akademijas.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Avtobusad, tramvaid (15 jonod), ezilidnelektrojonused, funikulör (jono istorižes keskuses) da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.
Kaik nell' avtomagistralid (A1..A4) ühtenzoittas Zagrebad lähižiden verhiden maiden suridenke lidnoidenke, A11 om sauvomas. Avto- i päraudtestancii ratas lidnan keskuzpalas.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Zagreb-lendimport ezmäižen Franjo Tudžman-prezidentan nimed[2] (ZAG / LDZA, 3,4 mln passažiroid vl 2019) sijadase kümnes kilometras suvipäivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Evropan i Persijan lahten maiden pälidnoihe, Stambulha, om sezonreisid Keskmeren lebutahoiže i Torontho.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Lidnan ohjastusen sauvuz (2012)
-
Maria-neiččen Voznesenjan i phh. Stefanan da Vladislavan kafedraline päjumalanpert', vn 2016 nägu (Zagreban päjumalanpert', riman katoline, alusenpanend 13. voz'sada, nügüdläine om saudud vll 1880–1906)
-
Evročuhunduz vl 2009 (Zagreban biržan sijaduz)
-
Zagrepčanka-ofisčuhunduz vl 2006, valdkundan kaikiš korktemb pert' (109 m)
-
Zagreban universitetan naturaliž-matematine fakul'tet (2008)
-
Nacionaline i universitetine kirjišt Zagrebas (2008)
-
Arena Zagreb (2009)
-
Rahvahidenkeskeižen Zagreb-lendimportan uz' terminal vl 2016
-
Domovinski-sild Sav-joges päliči vl 2007
-
Zagreb-Päine-raudtestancii vl 2019 (radab vspäi 1892)
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Zagreban universitetan sait (unizg.hr). (horv.) (angl.)
- ↑ Rahvahidenkeskeižen Zagreb-lendimportan sait (zagreb-airport.hr). (horv.) (angl.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan tobmuden oficialine sait (zagreb.hr). (horv.) (angl.)
![]() |
Zagreb Vikiaitas |
Evropan pälidnad | ||
Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs | ||