Buharest

Buharest
București

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Romanii
Eläjiden lugu (2011)	1,883,425 ristitud
Pind	228 km²
Pämez'	Nikušor Dan (reduku 2020—, Nicușor Dan)
Telefonkod	+40-x1
Aigvö	tal'vel UTC+2, kezal UTC+3

Buharestan sektorad

Buharest (rom.: București [bukuˈreʃtʲ] «Bukurešt'») om Romanijan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Lidn om valdkundan ižandusen keskuz. Tehtas valdkundan KSP:n da tegimištprodukcijan nelländest, kaks' koumendest Romanijan edheotandoišpäi oma registracijanke neche lidnha, KSP ühthe henghe om €20,564 ($27.300) vl 2013. Buharest om sur' kul'turan keskuz.

Istorii

Ende mecad kukhil oliba lidnan sijas. Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vn 1459 Vlad Cepešan Koumanden dokumentoiš kuti Buharestan lidnuz kaičemha Valahijad turkoid vaste. Vspäi 1698 lidn om Valahijan käskuzkundan kaikenaigaine sijaduz. Vl 1861 Buharest om tedotadud Romanijan pälidnaks, nece valdkund om sündnu Valahijan da Moldovan ühtištuseks.

Katastrofad murenziba lidnad paloin severz'-se kerdoid: lämoipalod (1595, 1847), manrehkaidused (1738, 1940, 1977, 1986).

Edel 1989. vot külätahond ümbärzi Buharestad. Sid' lidnaglomeracii (662 nellikkilometrad) šingotaškanzihe planan mödhe, i vl 2011 sen ristitišt oli 2,27 mln eläjid.

Geografijan andmused

Buharest sijadase Balkanan pol'sarel, Romanijan suves, Dimbovic-jogen randal (rom.: Dâmboviţa), Dunain basseinan hural polel, 45 km Dunaišpäi. Järviden jono om lidnan pohjoižfartaloiš da päivnouzmaiženno röunanno. Čišmidžiu-sadud järvenke oma ratud lidnan keskuses vodele 1847. Lidn seižub seičemel kukhal. Korktused oma 55..91 metrad valdmeren pindan päl.

Klimat om ven kontinentaline. Keza om räk, tal'v om pehmed. Heinkun da elokun lämuz om +22 C°, vilukus om −1,3 C° keskmäral. Voden keskmäine lämuz om +10,8 C°. Paneb sadegid 595 mm vodes, kezal niid om enamba (60..77 mm kus).

Buharest jagase kudeks sektoraks (rom.: sectoare) ičeze pämehidenke (meroidenke) da administracijoidenke, nomeruiše niid častomaraižen mödhe. Sektorad alajagasoiš fartaloikš (rom.: cartiere), kaik niid om 57.

Eläjad

Vozil 1912−1948 lidnan ristitišt ližadui heredamba kaiked i saihe ühthesai millionad. Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu om 1 883 425 ristitud. Heiden keskes romanijalaižed i ortodoksižed hristanuskojad oma enambuses (96..97 %). Rahvahanvähembused oma čiganalaižed (1,4 %) i mad'jaralaižed (0,3 %). Hristanuskondan äjiden toižendoiden pühäkodid oma lidnas, no vaiše rahvahan videndez tuleb jumalankodihe kerdan nedališ da sen paksumb.

Edeline lidnan pämez' (primar) om Gabriela Firä (kezaku 2016 — reduku 2020, Gabriela Firea).

Transport

Rengazavtote ümbärdab lidnad. Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, kiruhtramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks Buharestas. Metro radab lidnas vspäi 1979 (vspäi 2011 nell' jonod, 51 stancijad, 69,2 km raudted).

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Anri Koandan nimel nimitadud lendimport (OTP), ende Otopeni, sijadase 16 km pohjoižhe lidnan keskusespäi, nelläs kilometras lidnan pohjoižröunaspäi. Sišpäi tehtas reisid äjihe Evropan i Päivlaskmaižen Azijan lendimportoihe, čarterreisid — Ispanijan sarihe i Tunisha. Toine civiline vanh Benäs-lendimport (BBU) sijadase kahesa kilometrad pohjoižhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas tatanmaižid reisid i erasid rahvahidenkeskeižid čarterreisid, vozil 2013−2015 se jäi läz kävutamata.

Irdkosketused

• Buharest-lidnan oficialine portal romanijan (pmb.ro) i anglijan (www1.pmb.ro) kelil.