Buharest

Buharest
București

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Romanii
Eläjiden lugu (2021)	1,716,961 ristitud
Pind	239 km²
Pämez'	Nikušor Dan (reduku 2020—, Nicușor Dan)
Telefonkod	+40-x1
Aigvö	tal'vel UTC+2, kezal UTC+3

Lidnan kart (2023)

Buharest (rom.: București [bukuˈreʃtʲ] «Bukurešt'») om Romanijan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Lidn om valdkundan ižandusen keskuz. Tehtas valdkundan KSP:n da tegimištprodukcijan nelländest, kaks' koumandest Romanijan edheotandoišpäi oma registracijanke neche lidnha, KSP ühthe henghe om €20,564 ($27.300) vl 2013. Buharest om sur' kul'turan keskuz.

Istorii

Ende mecad kukhil oliba lidnan sijas. Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vn 1459 Vlad Cepešan Koumanden dokumentoiš kuti Buharestan lidnuz kaičemha Valahijad turkoid vaste. Vspäi 1698 lidn om Valahijan käskuzkundan kaikenaigaine sijaduz. Vl 1861 Buharest om tedotadud Romanijan pälidnaks, nece valdkund om sündnu Valahijan da Moldovan ühtištuseks.

Katastrofad murenziba lidnad paloin severz'-se kerdoid: lämoipalod (1595, 1847), manrehkaidused (1738, 1940, 1977, 1986).

Edel 1989. vot külätahond ümbärzi Buharestad. Sid' lidnaglomeracii (662 nellikkilometrad) šingotaškanzihe planan mödhe, i vl 2011 sen ristitišt oli 2,27 mln eläjid.

Geografijan andmused

Lidnan municipalitetan sijaduz valdkundas vn 2011 kartal

Buharest sijadase Balkanan pol'sarel, Romanijan suves, Dimbovic-jogen randal (rom.: Dâmboviţa), Dunain basseinan hural polel, 45 km Dunaišpäi. Järviden jono om lidnan pohjoižfartaloiš da päivnouzmaiženno röunanno. Čišmidžiu-sadud järvenke oma ratud lidnan keskuses vodele 1847. Lidn seižub seičemel kukhal. Korktused oma 55..91 metrad valdmeren pindan päl.

Klimat om ven kontinentaline. Keza om räk päivoikaz, tal'v om pehmed i pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +11,0 C°, kezakun-elokun +21,1..+23,0 C°, tal'vkun-uhokun −1,5..+0,6 C°. Ekstremumad oma −32,2 C° (viluku) i +42,6 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +4,5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +24,1 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 648 mm vodes, enamba semendkus-heinkus (69..83 mm kus), vähemba uhokus (33 mm). Paneb lunt 56 sm tal'ves. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 57..63 % röunoiš sulakus-sügüz'kus, 82..87 % kül'mkus-uhokus.

Tobmuz

Buharestan sektorad vl 2020

Buharest jagase kudeks sektoraks (rom.: sectoare) ičeze pämehidenke (meroidenke) da administracijoidenke, nomeruiše niid častomaraižen mödhe. Sektorad alajagasoiš fartaloikš (rom.: cartiere), kaik niid om 57.

Lidnan tobmuden pämez' om primar. Edeline lidnan pämez' om Gabriela Firä (Gabriela Firea, kezaku 2016 — reduku 2020).

Eläjad

Vozil 1912−1948 lidnan ristitišt ližadui heredamba kaiked i saihe ühthesai millionad. Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu om 1 883 425 ristitud. Kaik 2,3 mln eläjid om ezilidnoidenke 1803 nellikkilometrad pindal (2021). Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 2 064 474 eläjad vl 1992.

Eläjiden keskes romanijalaižed i ortodoksižed hristanuskojad oma enambuses (96..97 %). Rahvahanvähembused oma čiganalaižed (1,4 %) i mad'jaralaižed (0,3 %). Hristanuskondan äjiden toižendoiden pühäkodid oma lidnas, no vaiše rahvahan videndez tuleb jumalankodihe kerdan nedališ da sen paksumb.

Läz sadad tuhad üläopenikoid om lidnan 21 universitetas da akademijas. Znamasine üläopendusen aluzkund om Buharestan universitet (rom.: Universitatea din București), siš om 32,5 tuhad üläopenikoid 18 fakul'tetal (2022/23 openduzvoz').

Transport

Rengazavtote i rengazraudte ümbärtas lidnad, ned mändas ühtheze äjil keskustoil, i se om lidnan erinijoiš pirdoišpäi. Metropoliten, avtobusad, trolleibusad, tramvaid, kiruhtramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks Buharestas. Metro radab lidnas vspäi 1979 (vspäi 2020 om viž jonod 64 stancijanke, 80,1 km raudted, kudenz' jono om sauvomižes).

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Buharest-lendimport Anri Koanda-aviatoran nimed (rom.: Aeroportul Internațional Henri Coandă București, OTP / LROP, ende Buharest-Otopeni, 14,6 mln passažiroid vl 2023, 39,5 tuh. tonnoid jüguid vl 2018) sijadase kuz'toštkümnes kilometras pohjoižhe lidnan keskuzpalaspäi, nelläs kilometras lidnan pohjoižröunaspäi. Sišpäi tehtas reisid äjihe Evropan i Päivlaskmaižen Azijan lendimportoihe, čarterreisid — Ispanijan sarihe i Tunisha. Toine rahvahidenkeskeine civiline vanh Buharest-Benäs-lendimport Aurel Vlaiku-aviatoran nimed (BBU / LRBS) sijadase kahesa kilometrad pohjoižhe lidnan keskuzpalaspäi. Sišpäi tehtas penen biznesaviacijan tatanmaižid reisid i erasid-se rahvahidenkeskeižid čarterreisid, vozil 2013−2021 se mäni rekonstrukcijas läbi i jäi läz kävutandata.

Galerei

• 
  Lidnan tobmuden sauvuz vn 2019 zavodindas, om čomitadud pidatusil Raštvoiden aigan
• 
  Rahvahan Päzutandan päjumalanpert', vn 2024 nägu (om sauvomižes vspäi 2007, Romanijan ortodoksine hristanuskond)
• 
  Buharestan fondbirž vl 2011
• 
  Ateneul Român-koncertzal («Romanijan ateneum», 2016)
• 
  Buharest-Pohjoine-päraudtestancijan ted vl 2008

Irdkosketused

• Buharest-lidnan oficialine portal (pmb.ro). (rom.)