Mine sisu juurde

Lüksemburg (lidn)

Vikipedii-späi
Lüksemburg
Lëtzebuerg (lüks.)
Luxembourg (fr.)
Luxemburg (saks.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Lüksemburg
Eläjiden lugu (2023) 132,780 ristitud
Pind 51,47 km²
Lüksemburg Lëtzebuerg (lüks.) Luxembourg (fr.) Luxemburg (saks.)
Pämez' Lidi Pol'fer
(tal'vku 2013—,
Lydie Polfer)
Telefonkod +352
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Lüksemburg (lüksemb.: Lëtzebuerg; franc.: Luxembourg; saks.: Luxemburg) om ühtennimižen valdkundan pälidn da kaikiš suremb lidn, üks' 12 kantonaspäi.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Kirjutihe Lüksemburgas ezmäižen kerdan vn 963 aigkirjas. Eländpunkt sai lidnan statusad vl 1244. Vozil 1606–1684 da 1697–1724 Lüksemburg alištui Ispanijan tobmudele, vozil 1684–1697 da 1794–1815 — Francijan tobmudele, i vozil 1714–1794 — Avstrijale. Vspäi 1855 om olmas Lüksemburg-valdkundan pälidnaks.

Lüksemburg-lidn šingotase finansižeks keskuseks i holitišiden sferal. Enamba mi 150 bankad (26 tuhad radnikoid) i rahapanendoiden fondad ratas lidnas. Järed jügulendimport radab (logistikan keskuz).

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase 230..402 metrad korktusil, 316 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Al'zet- (Siran ližajogi) da Petrus-jogiden ühthejoksmusen randoil (Reinan hurapol'ne bassein).

Klimat om pehmed ven valdmerine, poud oleskeleb harvoin. Voden keskmäine lämuz om +9,3 C°, kezakun-elokun +16..+18 C°, tal'vkun-uhokun +0,8..+1,8 C°. Ekstremumad oma −20,2 C° i +37,9 C°. Kezaaigan minimum om +0,9 C°, tal'vaigan maksimum om +18,2 C°. Paneb sadegid 889 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba redukus (86 mm) i tal'vkus (86 mm), vähemba sulakus (58 mm).

Lüksemburg jagase Ülälidnaks i Alalidnaks.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Kaik 111 287 eläjad oli lidnas vl 2015. Valdkundan ristitišton videndez eläb lidnas.

Religijan mödhe eläjiden enambuz om katolikad.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad oma kundaližeks pätransportaks lidnas (31 maršrut). Vspäi 2017 tramvain jono om avaitud, funikulöran jono om saudud. Vn 2020 uhokuspäi kundaline transport kändihe maksatomaks. Ümbärte da viž maksutont avtoseižundtahod oma saudud lidnas. Lüksemburg-päraudtestancii sijadase kahtes kilometras suvhe lidnan keskusespäi, sen ezmäine puine sauvuz oli saudud vl 1859.

Valdkundan üks'jäine lendimport om rahvahidenkeskeine civiline Lüksemburg-lendimport[1] (LUX / ELLX, ende Findel, 4,4 mln passažiroid vl 2019), se sijadase kudes kilometras päivnouzmha lidnaspäi lähižes Sandveiler-kommunas. Tehtas reisid äjihe maihe Evropadme. Se om Evropan videnz' surtte jügulendimport, om jügureisid Azijan i Afrikan äjihe maihe.

Lidnan nägud[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Rahvahidenkeskeižen Lüksemburg-lendimportan sait (lux-airport.lu). (angl.) (fr.) (saks.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Evropan pälidnad
Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs