Oslo

Vikipedii
Oslo
 Lidnanznam
Oslo komm.svg
 Flag
Flag of Oslo.svg
Valdkund Norvegii
Eläjiden lugu (2018) 673,469 ristitud
Pind 454,03 km²
Oslo
Pämez' Marianne Borgen
(reduku 2015—)
Telefonkod +47−2
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Oslo (mugažo kirjutase norvegijan kelel, no virkmine — [Ušlü] vai [Uslü]) om Norvegijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om olmas mugažo kommunaks da ühteks 11 norvegižes agjaspäi (fül'ke).

Oslo-agj om kahtenz' surtte Norvegijas eläjiden lugun mödhe da kaikiš penemb pindan mödhe. Vl 2013 eläjiden lugu oli 623 966 ristitud. Lidnan pind — 454,03 km², saum vezid — 6%. Oslo om ümbärtud Viken-agjal (kaikiš suremb ristituiden lugun mödhe), kudamban tobmuden organad sijadasoiš pälidnas.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Oslo mainitase ezmäižen kerdan Sturlusonan Storrin islandižes skal'das. Om kirjutadud siš, miše Haral'd III-kunigaz pani lidnan alust vl 1048. Nimituz znamoičeb «Lo-jogensu». Lidn oli olmas mugoiženke nimenke vhesai 1624. Sid' vhesai 1925 sen nimi oli Hristianii (norv.: Christiania) da Kristianii (norv.: Kristiania).

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Olso seižub ühtennimižen fjordan randal 23 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, sijadase sen kaikiš pohjoižembas palas, Piterinke ühtel levedusel, no 20° päivlaskmaižemb. Om nell'kümne sart da 343 reskveden järved lidnan röunoiš.

Lidn jagase 15 administrativižeks rajonaks (norv.: bydel). Mugažo 19. voz'sadalpäi lidn jagase päivlaskmaižikš (Vestkanten) da päivnouzmaižikš (Ostkanten) polikš.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad, tramvaid da metro oma kundaližeks transportaks, mugažo likutimvenehed oma tulmha ujuden lähiden saridennopäi. Metro (norv.: T-banen i Oslo) om olmas vspäi 1966, vl 2012 siš om 97 stancijad (16 — manaluižed), 6 jonod da 85 km raudted.

Kaik om koume rahvahidenkeskešt lendimportad Oslon ümbrištos, päine niišpäi om Gardermuen (vspäi 1998) 48 km lidnan keskusespäi.

Sport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1952 Oslo vastsi Tal'volimpiadan ühtnijoid.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Evropan pälidnad
Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs