Berlin

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Berlin
 Lidnanznam
Coat of arms of Berlin.svg
 Flag
Flag of Berlin.svg
Valdkund Saksanma
Eläjiden lugu (2015-12-31) 3 520 031 ristitud
Pind 891,68 km²
Berlin
Pämez' Mihael' Müller
Telefonkod +49-30
Aigvö tal'vel UTC+1 
kezal UTC+2


Berlin (mugažo saksan kelel, virktas: [bɛɐ̯ˈliːn]) om Saksanman pälidn, kaikiš järedamb lidn Saksanman Federativižes Tazovaldkundas, üks' sen 16 maišpäi.

Megapolisan pind om 891,68 km², se om 14nz' sija federacijanmaiden keskes. Eläjiden lugu om enamb 3,5 millionad ristituid, lidnaglomeracijas — 6 mln (vl 2015). Se om kahtenz' lidn Evropan Ühtištuses ristituiden lugun mödhe Londonan jäl'ghe da videnz' lidn pindan mödhe.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Läz 1200 vot kaks' torguindlidnad — Köl'n da Berlin — oli nügüd'aigaižen Berlinan sijal. Vodel 1307 lidnad ühtištuiba da tegiba ühthine lidnaline nevondkund (ratuš). Jäl'ghepäi lidn oli Brandenburgan markgrafkundan/kurfürstkundan pälidnan (vodelpäi 1417), Prussijan (vodelpäi 1618) da Saksanman imperijan (vodelpäi 1871) istorižen pälidnan.

Toižen mail'mansodan jäl'ghe Jaltan konferencijan pätandan mödhe jagatihe Berlinad 4 okkupacižhe sektorha. Möhemba 3 sektorad ühtištuiba Päivlaskmpol'žhe Berlinha, kudamb iče mülüi SFT:ha. Vs 1961 elokun 13. päiväspäi Berlinan sein ümbärzi Päivlaskmpol'žen Berlinan. Berlinan sein oli üks' Viluvoinan päsimvolišpäi, muretihe sidä vozil 1989-1990. Germanijan ühtenzoitamižen jäl'ghe vl 1990 ühtenzoittud Berlin om sen pälidnaks, de-fakto vspäi 1999, konz Saksanman parlament da federaližed ministrused sirdihe sihe Bonnaspäi.

Nügüd' Berlin om valdkundan znamasine politine, ekonomine, kul'turine da tedoline keskuz.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Berlinan sijaduz om valdkundan pohjoižpäivnouzmas, Šprejen da Hafelän jogiden randoil, Brandenburgan federaližen man keskuses, kudambha iče lidn ei mülü (vodelpäi 1920). Korktused oma 34-115 m valdmeren pindan päl, lidnan istorine keskuz om saudud alangos.

Klimat om ven. Heinkun lämuz om +19,8 C°, elokun — +19,2 C°, vilukun +0,7 C°. Voden keskmäine lämuz om +9,9 C°. Paneb sadegid 577 mm vodes, läz tazomäras vodes ümbri. Tal'vel voib panda lunt.

Berlin jagase 12 ümbrikho, ned alajagasoiš 96 rajonha.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Berlin om mugažo jalos järed transportsol'm. 12 päraudtestancijad om lidnas. Siš om 2 lendimportad: Berlin-Tegel' (TXL) lidnan lodehes da Berlin-Šönefel'd (SXF) lidnan suvipäivnouzmaiženno röunanno.

Berlinas om kundališt transportad: avtobusoid, tramvaid (vspäi 1865), lidnelektrojonusid. Velosipedad oma lujas populärižed. Vodespäi 1902 metropoliten radab lidnas (U-Bahn Berlin, vspäi 2009 om 10 jonod, 173 stancijad, 152 km raudted). Lidnelektrojonusiden verk nimitase S-Bahn Berlin, se om 331 km pitte 166 stancijanke.

Sport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vodel 1936 Kezaližed Olimpižed vändod oliba Berlinas.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Saksanman federacijanmad da niiden administrativižed keskused
Alasaksonii (Gannover) | Baden Vürtemberg (Štuttgart) | Bavarii (Münhen) | Berlin | Brandenburg (Potsdam) | Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn (Bremen) | Joudjaline da Ganzejan Gamburg-lidn | Gessen (Visbaden) | Meklenburg da Ezine Pomeranii (Šverin) | Pohjoine Rein da Vestfalii (Düssel'dorf) | Reinland Pfal'c (Mainc) | Saar (Saarbrükken) | Saksonii (Drezden) | Saksonii Anhal't (Magdeburg) | Šlezvig Gol'štein (Kil') | Türingii (Erfurt)


Evropan pälidnad
Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs