Mine sisu juurde

Erfurt

Vikipedii-späi
Erfurt
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Saksanma
Eläjiden lugu (2022) 213,835 ristitud
Pind 269,91 km²
Erfurt
Pämez' Andreas Bauzevain
(semendku 2006—,
Andreas Bausewein)
Telefonkod +49-(0)36
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan ümbrikod

Erfurt (mugažo saksan kelel, virktas [ˈʔɛɐ̯.fʊɐ̯t]) om lidn Saksanman keskuzpalas. Se om Türingii-federacijanman administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Erphesfurt-nimenke («bradindsija Erfas (nüg. Ger) päliči») vl 742. Vl 1217 ezmäine lidnan nevondkundan sauvuz oli saudud, vl 1275 letihe ratušad.

Erfurt šingotase valdkundaližil holitišil, opendusel, torguindal, elektrotehnižel tegimištol (ladimed, pol'veimed, fotoelementad), mašinansauvomižel, sömtegimištol (olud, garčic).

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase federacijanman keskuzpalas, Ger-jogen i sen Braitstrom-hijaman randal (saks.: Gera 85 km pitte, El'ban bassein), 194 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Erfurt jagase 53 nimitadud ümbrikoks (saks.: Ortsteile).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2011 Saksanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 206 384 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 217 134 eläjad vl 1986 i 213 981 eläjad vl 2019.

Erfurtan universitet[1] (saks.: Universität Erfurt, 4,7 tuhad üläopenikoid vl 2008) radab lidnas, sen aluz om pandud tošti vl 1994, radoi ende vll 1392−1816. Siš om nell' fakul'tetad i kaks' tedoiduzkeskust.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Erfurtan universitetan sait (uni-erfurt.de). (saks.) (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Saksanman federacijanmad da niiden administrativižed keskused
Alasaksonii (Gannover) | Baden-Vürtemberg (Štuttgart) | Bavarii (Münhen) | Berlin | Brandenburg (Potsdam) | Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn (Bremen) | Joudjaline da Ganzejan Gamburg-lidn | Gessen (Visbaden) | Meklenburg da Ezine Pomeranii (Šverin) | Pohjoine Rein da Vestfalii (Düssel'dorf) | Reinland-Pfal'c (Mainc) | Saar (Saarbrükken) | Saksonii (Drezden) | Saksonii-Anhal't (Magdeburg) | Šlezvig-Gol'štein (Kil') | Türingii (Erfurt)