Kil' (lidn)
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Saksanma |
Eläjiden lugu (2022) | 246,243 ristitud |
Pind | 118,65 km² |
Pämez' | Ul'f Kämpfer (sulaku 2014—, Ulf Kämpfer) |
Telefonkod | +49-(0)431 |
Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |

Kil' (saks.: Kiel [ˈkiːl]) om lidn Saksanman pohjoižes. Se om Šlezvig-Gol'štein-federacijanman administrativine keskuz.
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Eländpunktan aluz om pandud Adol'f IV Gol'šteinalaine-grafal voziden 1233 i 1242 keskes. Pigai lidn kändihe Ganzan ühtištusen ühtnijaks.
Vl 1814 kožundakt Danijan i Ročinman keskes oli vahvištadud Kiliš. Vl 1835 laivansauvomižen Hovaldtswerke-tegim radaškanzi lidnas. Kilin kanalan sauvond om vaumitud vodele 1895.
Kil' šingotase meriportal (ehtatimiden operatorad baziruišoiš lidnas), soda- da civiližel laivansauvomižel, mašinansauvomižen kompanijoil.
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Lidn sijadase federacijanman keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas, Baltijan meren Kilin merikaran randoil, viž metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Gamburghasai om 90 km suvhe orhal.
Kil' jagase 18 nimitadud ümbrikoks (saks.: Ortsteile), 25 valičemižümbrikoks vai 30 lidnanlaptaks (Stadtteile).
Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 239 526 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 273 735 eläjad vl 1939 i 273 284 eläjad vl 1961. Kaik 643 tuhad eläjid om ezilidnoidenke (2022).
Kilin universitet[1] (saks.: Christian-Albrechts-Universität zu Kiel, alusenpanend 1665, 27 tuhad üläopenikoid vl 2019) radab lidnas, kahesa fakul'tetad.
Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]
- ↑ Kilin universitetan sait (uni-kiel.de). (saks.) (angl.)
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
![]() |
Kil' (lidn) Vikiaitas |
Saksanman federacijanmad da niiden administrativižed keskused | ||
Alasaksonii (Gannover) | Baden-Vürtemberg (Štuttgart) | Bavarii (Münhen) | Berlin | Brandenburg (Potsdam) | Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn (Bremen) | Joudjaline da Ganzejan Gamburg-lidn | Gessen (Visbaden) | Meklenburg da Ezine Pomeranii (Šverin) | Pohjoine Rein da Vestfalii (Düssel'dorf) | Reinland-Pfal'c (Mainc) | Saar (Saarbrükken) | Saksonii (Drezden) | Saksonii-Anhal't (Magdeburg) | Šlezvig-Gol'štein (Kil') | Türingii (Erfurt) | ||