Kil' (lidn)

Vikipedii
Kil'
Kiel
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Saksanma
Eläjiden lugu (2022) 246,243 ristitud
Pind 118,65 km²
Kil' Kiel
Pämez' Ul'f Kämpfer
(sulaku 2014—,
Ulf Kämpfer)
Telefonkod +49-(0)431
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan kart (2018)

Kil' (saks.: Kiel [ˈkiːl]) om lidn Saksanman pohjoižes. Se om Šlezvig-Gol'štein-federacijanman administrativine keskuz.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud Adol'f IV Gol'šteinalaine-grafal voziden 1233 i 1242 keskes. Pigai lidn kändihe Ganzan ühtištusen ühtnijaks.

Vl 1814 kožundakt Danijan i Ročinman keskes oli vahvištadud Kiliš. Vl 1835 laivansauvomižen Hovaldtswerke-tegim radaškanzi lidnas. Kilin kanalan sauvond om vaumitud vodele 1895.

Kil' šingotase meriportal (ehtatimiden operatorad baziruišoiš lidnas), soda- da civiližel laivansauvomižel, mašinansauvomižen kompanijoil.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase federacijanman keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas, Baltijan meren Kilin merikaran randoil, viž metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Gamburghasai om 90 km suvhe orhal.

Kil' jagase 18 nimitadud ümbrikoks (saks.: Ortsteile), 25 valičemižümbrikoks vai 30 lidnanlaptaks (Stadtteile).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 239 526 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 273 735 eläjad vl 1939 i 273 284 eläjad vl 1961. Kaik 643 tuhad eläjid om ezilidnoidenke (2022).

Kilin universitet[1] (saks.: Christian-Albrechts-Universität zu Kiel, alusenpanend 1665, 27 tuhad üläopenikoid vl 2019) radab lidnas, kahesa fakul'tetad.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Kilin universitetan sait (uni-kiel.de). (saks.) (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Saksanman federacijanmad da niiden administrativižed keskused
Alasaksonii (Gannover) | Baden-Vürtemberg (Štuttgart) | Bavarii (Münhen) | Berlin | Brandenburg (Potsdam) | Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn (Bremen) | Joudjaline da Ganzejan Gamburg-lidn | Gessen (Visbaden) | Meklenburg da Ezine Pomeranii (Šverin) | Pohjoine Rein da Vestfalii (Düssel'dorf) | Reinland-Pfal'c (Mainc) | Saar (Saarbrükken) | Saksonii (Drezden) | Saksonii-Anhal't (Magdeburg) | Šlezvig-Gol'štein (Kil') | Türingii (Erfurt)