Kil' (lidn)

Kil'
Kiel
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Saksanma
Eläjiden lugu (2023)	247,717 ristitud
Pind	118,65 km²
Pämez'	Ul'f Kämpfer; (sulaku 2014—,; Ulf Kämpfer)
Telefonkod	+49-(0)431
Aigvö	tal'vel UTC+1,; kezal UTC+2

Kil' (saks.: Kiel [ˈkiːl]) om lidn Saksanman pohjoižes. Se om Šlezvig-Gol'štein-federacijanman administrativine keskuz da pala.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud Adol'f IV Gol'šteinalaine-grafal voziden 1233 i 1242 keskes. Pigai lidn kändihe Ganzan ühtištusen ühtnijaks.

Vl 1814 kožundakt Danijan i Ročinman keskes oli vahvištadud Kiliš. Vl 1835 laivansauvomižen Hovaldtswerke-tegim radaškanzi lidnas. Kilin kanalan sauvond om vaumitud vodele 1895.

Kil' šingotase meriportal (ehtatimiden operatorad baziruišoiš lidnas), soda- da civiližel laivansauvomižel, mašinansauvomižen kompanijoil.

Geografijan andmused

Lidnan sijaduz federacijanmas i valdkundas vn 2004 kartal

Lidn sijadase federacijanman keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas, Baltijan meren Kilin merikaran randoil, viž metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Gamburghasai om ühesakümne kilometrad suvhe orhal.

Klimat om ven valdmeren. Kezaaig om päivoikaz, tal'v om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +9,3 C°, kezakun-elokun +15,3..+17,7 C°, tal'vkun-uhokun +2,0..+3,0 C°. Ekstremumad oma −24,8 C° (uhoku) i +36,5 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +1,6 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +17,7 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-sügüz'kus. Paneb sadegid 754 mm vodes, enamba heinkus-elokus (77..84 mm kus), vähemba uhokus-semendkus (40..51 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 74..75 % röunoiš sulakus-elokus, 79..88 % sügüz'kus-keväz'kus.

Tobmuz

Kil' jagase 18 nimitadud ümbrikoks (saks.: Ortsteile), 25 valičemižümbrikoks vai 30 lidnanlaptaks (Stadtteile).

Lidnan tobmuden pämez' om oberburgomistr (saks.: Oberbürgermeister der Stadt Kiel). Edeližed lidnan pämehed oma Süzanne Gaške (Susanne Gaschke, tal'vku 2012 — reduku 2013), Torsten Al'big (Torsten Albig, kezaku 2009 — semendku 2012).

Eläjad

Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 239,526 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 273,735 eläjad vl 1939 i 273,284 eläjad vl 1961. Kaik 643 tuhad eläjid om ezilidnoidenke (2022).

Kilin universitet^[1] (saks.: Christian-Albrechts-Universität zu Kiel, alusenpanend 1665, 27 tuhad üläopenikoid vl 2019) radab lidnas, kahesa fakul'tetad.

Galerei

Lidnan tobmuden sauvuz (sügüz'ku 2019)
Ansgarkirche (lüteranine), nägu vn 2023 keväz'kus
Kilin universitetan keskuzline kampus (eloku 2019)
Kil'-lidnan meriport vn 2019 elokus

Homaičendad

↑ Kilin universitetan sait (uni-kiel.de). (saks.) (angl.)

Irdkosketused

Lidnan tobmuden portal (kiel.de). (saks.)

Kil' (lidn) Vikiaitas

	Saksanman federacijanmad da niiden administrativižed keskused
	Alasaksonii (Gannover) \| Baden-Vürtemberg (Štuttgart) \| Bavarii (Münhen) \| Berlin \| Brandenburg (Potsdam) \| Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn (Bremen) \| Joudjaline da Ganzejan Gamburg-lidn \| Gessen (Visbaden) \| Meklenburg da Ezine Pomeranii (Šverin) \| Pohjoine Rein da Vestfalii (Düssel'dorf) \| Reinland-Pfal'c (Mainc) \| Saar (Saarbrükken) \| Saksonii (Drezden) \| Saksonii-Anhal't (Magdeburg) \| Šlezvig-Gol'štein (Kil') \| Türingii (Erfurt)

[1] Kilin universitetan sait (uni-kiel.de). (saks.) (angl.)

[1]