Potsdam

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Potsdam
 Lidnanznam
Coat of arms of Potsdam.svg
 Flag
Flag of Potsdam.svg
Valdkund Saksanma
Eläjiden lugu (2015) 167 745 ristitud
Pind 188,25 km²
Potsdam
Pämez' Jan Jakobs (2 002-)
Telefonkod +49-331
Aigvö tal'vel UTC+1 
kezal UTC+2


Lidnan ohjastusen pert' (2005).

Potsdam (mugažo saksan kelel, virktas: [ˈpɔtsdam]; alalužic.: Podstupim) om lidn Saksanman päivnouzmas. Se om Brandenburg-federacijanman administrativižeks keskuseks.

Potsdaman lidnused da sadud mülüdas UNESCO:n mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe vozispäi 1990-1999.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 993, konz rimalaine Otton III-imperator lahjoiči nenid maid Kvedlinburgan abbatusele. Vl 1345 sai torguindan oiktusid da lidnan statusad.

Vl 1660 Prussijan Fridrih Vil'gel'm-gercog (Brandenburgan kurfürst) pani Potsdamad ičeze rezidencijaks Berlinanke ühtes. Vspäi 1713 Potsdam tegihe sodavägiden järedaks sijaduseks. Edel 1918 vot Prussijan, sid' Germanijan imperijan käskuzkund, ohjastusen äjad sauvused sijazihe Potsdamas. Vl 1945 (17. heinku - 2. eloku) Potsdaman konferencii oli lidnas, se märhapani Evropan da Japonijan imperijan tulijad aigad.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Potsdam mülüb Berlin-pälidnan aglomeracijha, sijadase Berlinan suvipäivlaskmaižen röunan taga, 20 kilometras sen keskusespäi. Vilusodan aigan ümbärzihe Päivlaskmašt Berlinad, i pälidnan keskuz oli 40 kilometras. Potsdam seižub Hafel'-jogen (El'ban oiged ližajogi) da läz 20 järviden randoil, 29..114 m korktusil valdmeren pindan päl (32 m om keskmäine).

Potsdam jagase 9 lidnümbrikho (saks. Ortsteil).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2010 eläjiden lugu oli 156 906 ristitud. Vl 2015 ristitišt oli kaikiš suremb lidnan istorijas — 167 745 eläjad. Potsdaman universitetan aluz om pandud vl 1991, i ristitišton kudendez' om üläopenikoikš. Enamba 30 tedoinstitutoid sijadasoiš lidnas (fizik, fiziologii, klimat).

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidnelektrojonusiden S7-maršrut ühtenzoitab Potsdamad Berlinanke. «Berlin — Potsdam»-raudte tegihe ezmäižeks valdkundas vl 1839, nügüd'aigan raudterengaz ümbärdab Berlinad Potsdamanke.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Saksanman federacijanmad da niiden administrativižed keskused
Alasaksonii (Gannover) | Baden Vürtemberg (Štuttgart) | Bavarii (Münhen) | Berlin | Brandenburg (Potsdam) | Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn (Bremen) | Joudjaline da Ganzejan Gamburg-lidn | Gessen (Visbaden) | Meklenburg da Ezine Pomeranii (Šverin) | Pohjoine Rein da Vestfalii (Düssel'dorf) | Reinland Pfal'c (Mainc) | Saar (Saarbrükken) | Saksonii (Drezden) | Saksonii Anhal't (Magdeburg) | Šlezvig Gol'štein (Kil') | Türingii (Erfurt)
Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.