Münhen

Vikipedii-späi
Münhen
München
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Saksanma
Eläjiden lugu (2022) 1,512,491 ristitud
Pind 310,71 km²
Münhen München
Pämez' Diter Raiter
(semendku 2014—,
Dieter Reiter)
Telefonkod +49−89
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan transportkart (2012)

Münhen (saks.: München [ˈmʏnç(ə)n̩], sen bavarijan alapagin Minga [ˈmɪŋ(ː)ɐ], latin.: Monacum, Monachium) om Saksanman koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe i järed raudtesol'm. Se om Bavarii-federacijanman pälidn da kaikiš suremb lidn.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1158 Villa Munichen-nimenke. Vl 1175 se sai lidnan statusad, sauvoškanzihe lidnseinid. Om Bavarijan pälidnaks vspäi 1507. Toižen mail'man sodan aigan lidnan ristitišton nelländez pölištui, istorine keskuz i pertiden koume videndest oli pandud mantazole.

Vl 1972 lidn vastsi 20. kezaližid Olimpižid vändoid.

Münhen šingotase Saksanman IT-edheotandoiden keskuseks kaikiš kal'hedambanke likumatomudenke. Mail'man tetab oluden Oktoberfest-praznik oleleb lidnas kaikuččel vodel.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Izar-jogen randoil (saks.: Isar, Dunain oigedpol'ne bassein), 520 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Al'piden ezimägišt zavodiše 50 kilometras suvhe lidnaspäi, voib nähta mägid lidnaspäi.

Klimat om ven meren pirdoidenke, pil'vesekaz tal'vel i päivoikaz kezaaigan. Voden keskmäine lämuz +10,1 C°, kezakun-elokun +17,8..+19,6 C°, tal'vkun-uhokun +0,9..+1,9 C°. Ekstremumad oma −25,4 C° (uhoku) i +37,5 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +1 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +21,7 C° (tal'vku, uhoku). Ei olele haloid sügüz'kus. Paneb sadegid 940 mm vodes, enamba semendkus-elokus (107..121 mm kus), vähemba vilukus (52 mm) i uhokus (45 mm). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 65..71 % röunoiš keväz'kus-elokus, 76..83 % sügüz'kus-uhokus.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Lidnan ümbrikod (2007)

Münhen jagase 25 nimitadud administrativižeks ümbrikoks (saks.: Stadtbezirk), ned alajagasoiš 105 statistižeks territorijaks.

Edeline lidnan pämez' (Bürgermeister) om Kristian Ude (Christian Ude, sügüz'ku 1993 — sulaku 2014).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Lidnan ristitišton lugu ületi millionad 1950-nziden voziden lopus (929 808 eläjad oli vl 1955, 1 055 457 eläjad vl 1960). Vn 2011 Saksanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 348 335 ristitud. Kaik 1 464 301 eläjad oli lidnas vl 2016. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 2,6 mln ristituid elädas ezilidnoidenke (2022), om kuz' millionad eläjid kaikes lidnaglomeracijas.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad, tramvaid, lidnelektrojonused (saks.: S-Bahn) i metropoliten (U-Bahn vspäi 1972, kahesa jonod, 96 stancijad, 103 km raudted) oma integriruidud keskneze kundaližeks transportaks. Kaik koume päraudtestancijad ratas: Päine, Päivnouzmaine, Münhen-Pazing päivlaskmas. Kahesa kiruhted lähttas lidnaspäi, koume avtotransportrengast om saudud lidnas da sen ümbriže.

Rahvahidenkeskeine civiline Münhen-lendimport Bavarijan enččen Franc-Jozef Štraus-päministran nimed (MUC, 46,2 mln passažiroid vl 2018) sijadase 28 km pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi läz Fraizing-lidnad. Aeroport om «Lufthansa»-kompanijan päbazaks. Tehtas reisid Evropan i AÜV:oiden äjihe lidnoihe, mail'man erasihe järedoihe lidnoihe, mugažo Saksanmadme (ühesa millionad passažiroid vodes, ühtenz' sija valdkundas).

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Saksanman federacijanmad da niiden administrativižed keskused
Alasaksonii (Gannover) | Baden-Vürtemberg (Štuttgart) | Bavarii (Münhen) | Berlin | Brandenburg (Potsdam) | Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn (Bremen) | Joudjaline da Ganzejan Gamburg-lidn | Gessen (Visbaden) | Meklenburg da Ezine Pomeranii (Šverin) | Pohjoine Rein da Vestfalii (Düssel'dorf) | Reinland-Pfal'c (Mainc) | Saar (Saarbrükken) | Saksonii (Drezden) | Saksonii-Anhal't (Magdeburg) | Šlezvig-Gol'štein (Kil') | Türingii (Erfurt)