Münhen

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Münhen
München
 Lidnanznam
Muenchen Kleines Stadtwappen.svg
 Flag
Flag of Munich (striped).svg
Valdkund Saksanma
Eläjiden lugu (2016) 1 464 301 ristitud
Pind 310,71 km²
Münhen München
Pämez' Diter Raiter
(semendku 2 014—)
Telefonkod +49-89
Aigvö tal'vel UTC+1 
kezal UTC+2


Münhen (saks.: München [ˈmʏnçən], sen bavarijan alapagin Minga, latin.: Monacum, Monachium) om Saksanman koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe i järed raudtesol'm. Se om Bavarii-federacijanman pälidn da kaikiš suremb lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1158 Villa Munichen-nimenke. Vl 1175 se sai lidnan statusad, sauvoškanzihe lidnseinid. Om Bavarijan pälidnaks vspäi 1507. Toižen mail'man sodan aigan lidnan ristitišton nelländez pölištui, istorine keskuz i pertiden koume videndest oli pandud mantazole.

Vl 1972 lidn vastsi 20. kezaližid Olimpižid vändoid.

Münhen šingotase Saksanman IT-edheotandoiden keskuseks kaikiš kal'hedambanke likumatomudenke. Mail'man tetab oluden Oktoberfest-praznik oleleb lidnas kaikuččel vodel.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Izar-jogen randoil (saks.: Isar, Dunain oigedpol'ne bassein), 519 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om ven meren pirdoidenke. Heinkun lämuz om +18,4 C°, vilukun — −0,9 C°, voden keskmäine lämuz — +8,7 C°. Paneb sadegid 858 mm vodes, enamba semendkus-elokus (91..116 mm kus).

Münhen jagase 25 administrativižhe ümbrikho (saks.: Stadtbezirk).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2011 Saksanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 348 335 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Läz 2,6 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad, tramvaid, lidnelektrojonused (saks. S-Bahn) i metropoliten (U-Bahn vspäi 1972, 8 jonod, 96 stancijad, 103 km raudted) oma integriruidud keskneze kundaližeks transportaks. Koume päraudtestancijad ratas: Päine, Päivnouzmaine, Münhen-Pazing päivlaskmas. Kahesa kiruhted lähttas lidnaspäi, koume avtotransportrengast om saudud lidnas da sen ümbriže.

Rahvahidenkeskeine civiline Münhen-lendimport Bavarijan enččen Franc-Jozef Štraus-päministran nimed (MUC, 46,2 mln passažiroid vl 2018) sijadase 28 km pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi läz Fraizing-lidnad. Aeroport om «Lufthansa»-kompanijan päbazaks. Tehtas reisid Evropan i AÜV:oiden äjihe lidnoihe, mail'man erasihe järedoihe lidnoihe, mugažo Saksanmadme (9 mln passažiroid vodes, 1. sija valdkundas).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Saksanman federacijanmad da niiden administrativižed keskused
Alasaksonii (Gannover) | Baden Vürtemberg (Štuttgart) | Bavarii (Münhen) | Berlin | Brandenburg (Potsdam) | Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn (Bremen) | Joudjaline da Ganzejan Gamburg-lidn | Gessen (Visbaden) | Meklenburg da Ezine Pomeranii (Šverin) | Pohjoine Rein da Vestfalii (Düssel'dorf) | Reinland Pfal'c (Mainc) | Saar (Saarbrükken) | Saksonii (Drezden) | Saksonii Anhal't (Magdeburg) | Šlezvig Gol'štein (Kil') | Türingii (Erfurt)