Mine sisu juurde

Štuttgart

Vikipedii-späi
Štuttgart
Stuttgart
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Saksanma
Eläjiden lugu (2022) 632,865 ristitud
Pind 207,32 km²
Štuttgart Stuttgart
Pämez' Frank Nopper
(uhoku 2021—)
Telefonkod +49−711
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan kart (2013)

Štuttgart (saks.: Stuttgart [ˈʃtʊtɡaʁt], sündui saksan Stutengarten-sanaspäi — «hebonvodindferm»; švabijan pagin: Schduagert [ˈʒ̊d̥ua̯ɡ̊ɛʕd̥]) om lidn Saksanman suvipäivlaskmas. Se om kudenz' surtte lidn valdkundas eläjiden lugun mödhe. Om olmas Baden-Vürtemberg-federacijanman pälidnaks vspäi 1952.

Eländpunktan aluz om pandud vl 950 küläks holitamha hebonvodindfermad. Vl 1219 se sai lidnan statusad. Vozil 1251−1952 oli Vürtemberg-man pälidnaks.

Mail'man tetabiden mašiništonsauvomižen kompanijoiden päfaterad sijadasoiš Štuttgartas: Daimler, Porsche. Federacijanman tedoidusiden da projektiruindan läz pol't tegese sen pälidnas. Lidnan fondbirž (SWB, Börse Stuttgart) om alusenpandud vl 1860, se om kahtenz' znamoičendal valdkundas Frankfurtan fondbiržan jäl'ghe i ühesanz' Evropas.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnan rajonad vl 2009

Lidn sijadase istorižes Švabii-regionas, federacijanman keskuzpalas, Nekkar-jogen randoil (Reinan oiged ližajogi), Al'piden ezimägišton 207..549 m korktusil, 245 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om ven valdmeren, päivoikaz kezal, pil'vesekaz tal'vel. Voden keskmäine lämuz om +10,8 C°, kezakun-elokun +18,1..+20 C°, tal'vkun-uhokun +2,1..+3 C°. Ekstremumad oma −25,5 C° (viluku) i +37,7 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om +3,3 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +21 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-sügüz'kus. Paneb sadegid 650 mm vodes, enamba semendkus-heinkus (72..81 mm kus), vähemba vilukus-sulakus (33..40 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 64..69 % röunoiš keväz'kus-elokus, 80..82 % redukus-vilukus.

Štuttgart jagase 23 lidnümbrikoks (saks.: Stadtbezirk): viž südäiümbrikod i 18 irdpolišt. Kaik ned alajagasoiš 152 lidnrajonaks (saks. Stadtteil).

Edeline lidnan pämez' (saks.: Oberbürgermeister) om Fric Kun (Fritz Kuhn, viluku 2013— uhoku 2021).

Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 597 939 ristitud, vl 2017 — 632 743 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 640 560 eläjad vl 1962 i 633 158 eläjad vl 1970. Läz 2,7 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas.

Lidnalaižiden kaks' videndest oma sündnuded verhiže maihe, videndez oli Saksanman rahvahanikuseta (2006).

Štuttgartan universitet[1] (alusenpanend 1829, 27,6 tuh. üläopenikoid) om üläopendusen da tedoidusiden znamasižeks aluzkundaks.

Avtobusad, ezilidnelektrojonused, tramvaid, mägitramvai da funikulör oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline Štuttgart-lendimport[2] (STR / EDDS, 12,7 mln passažiroid vl 2019) sijadase 12 km lidnan keskusespäi suviröunal. Tehtas äi reisid Evropadme, Keskmeren lebutahoiže, mugažo om reisid Turkanmaha i AÜV:oiden päivnouzmha.

  1. Štuttgartan universitetan sait (uni-stuttgart.de). (saks.) (angl.)
  2. Rahvahidenkeskeižen Štuttgart-lendimportan sait (stuttgart-airport.com). (saks.) (angl.)



Saksanman federacijanmad da niiden administrativižed keskused
Alasaksonii (Gannover) | Baden-Vürtemberg (Štuttgart) | Bavarii (Münhen) | Berlin | Brandenburg (Potsdam) | Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn (Bremen) | Joudjaline da Ganzejan Gamburg-lidn | Gessen (Visbaden) | Meklenburg da Ezine Pomeranii (Šverin) | Pohjoine Rein da Vestfalii (Düssel'dorf) | Reinland-Pfal'c (Mainc) | Saar (Saarbrükken) | Saksonii (Drezden) | Saksonii-Anhal't (Magdeburg) | Šlezvig-Gol'štein (Kil') | Türingii (Erfurt)