Štuttgart
Lidnanznam
| |
| Valdkund | Saksanma |
| Eläjiden lugu (2015) | 623 738 ristitud |
| Pind | 207,35 km² |
| |
| Pämez' | Fric Kun (2 012—) |
| Telefonkod | +49-711 |
| Aigvö | tal'vel UTC+1 kezal UTC+2 |
Štuttgart (saks.: Stuttgart [ˈʃtʊtɡaʁt], sündui saksan Stutengarten-sanaspäi — «hebonvodindferm») om lidn Saksanman suvipäivlaskmas. Se om kudenz' surtte lidn valdkundas eläjiden lugun mödhe. Om olmas Baden Vürtemberg-federacijanman pälidnaks vspäi 1952.
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Eländpunktan aluz om pandud vl 950 küläks holitamha hebonvodindfermad. Vl 1219 se sai lidnan statusad. Vozil 1251—1952 oli Vürtemberg-man pälidnaks.
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Lidn sijadase federacijanman keskuses, Nekkar-jogen randoil (Reinan oiged ližajogi), Al'piden ezimägišton 207..549 m korktusil, 245 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl.
Klimat om ven valdmeren. Voden keskmäine lämuz om +9,4 C°. Paneb sadegid 718 mm vodes, enamba semendkus-heinkus (86 mm kus).
Eläjad da ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vl 2012 eläjiden lugu oli 597 939 ristitud. Läz 2,7 mln eladas lidnaglomeracijas.
Mail'man tetabiden mašiništonsauvomižen kompanijoiden päfaterad sijadasoiš Štuttgartas: Daimler AG, Porsche. Lidnan fondbirž om kahtenz' znamoičendal valdkundas Frankfurtan fondbiržan jäl'ghe.
Avtobusad, ezilidnelektrojonused, tramvaid, mägitramvai da funikulör oma kundaližtransportaks lidnas. Rahvahidenkeskeine civiline lendimport (STR) sijadase 12 km lidnan keskusespäi suviröunal, tehtas äi reisid Evropadme, Keskmeren lebutahoihe, mugažo om reisid Turkanmaha i AÜV:oiden päivnouzmha.
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
- Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (stuttgart.de). (saks.) (angl.)
 |
Štuttgart Vikiaitas |
| Saksanman federacijanmad da niiden administrativižed keskused | ||
| Alasaksonii (Gannover) | Baden Vürtemberg (Štuttgart) | Bavarii (Münhen) | Berlin | Brandenburg (Potsdam) | Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn (Bremen) | Joudjaline da Ganzejan Gamburg-lidn | Gessen (Visbaden) | Meklenburg da Ezine Pomeranii (Šverin) | Pohjoine Rein da Vestfalii (Düssel'dorf) | Reinland Pfal'c (Mainc) | Saar (Saarbrükken) | Saksonii (Drezden) | Saksonii Anhal't (Magdeburg) | Šlezvig Gol'štein (Kil') | Türingii (Erfurt) | ||
|
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |
