Štuttgart

Štuttgart
Stuttgart

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Saksanma
Eläjiden lugu (2022)	632,865 ristitud
Pind	207,32 km²
Pämez'	Frank Nopper (uhoku 2021—)
Telefonkod	+49−711
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Lidnan kart (2013)

Štuttgart (saks.: Stuttgart [ˈʃtʊtɡaʁt], sündui saksan Stutengarten-sanaspäi — «hebonvodindferm»; švabijan pagin: Schduagert [ˈʒ̊d̥ua̯ɡ̊ɛʕd̥]) om lidn Saksanman suvipäivlaskmas. Se om kudenz' surtte lidn valdkundas eläjiden lugun mödhe. Om olmas Baden-Vürtemberg-federacijanman pälidnaks vspäi 1952.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 950 küläks holitamha hebonvodindfermad. Vl 1219 se sai lidnan statusad. Vozil 1251−1952 oli Vürtemberg-man pälidnaks.

Mail'man tetabiden mašiništonsauvomižen kompanijoiden päfaterad sijadasoiš Štuttgartas: Daimler, Porsche. Federacijanman tedoidusiden da projektiruindan läz pol't tegese sen pälidnas. Lidnan fondbirž (SWB, Börse Stuttgart) om alusenpandud vl 1860, se om kahtenz' znamoičendal valdkundas Frankfurtan fondbiržan jäl'ghe i ühesanz' Evropas.

Geografijan andmused

Lidnan rajonad vl 2009

Lidn sijadase istorižes Švabii-regionas, federacijanman keskuzpalas, Nekkar-jogen randoil (Reinan oiged ližajogi), Al'piden ezimägišton 207..549 m korktusil, 245 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om ven valdmeren, päivoikaz kezal, pil'vesekaz tal'vel. Voden keskmäine lämuz om +10,8 C°, kezakun-elokun +18,1..+20 C°, tal'vkun-uhokun +2,1..+3 C°. Ekstremumad oma −25,5 C° (viluku) i +37,7 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om +3,3 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +21 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-sügüz'kus. Paneb sadegid 650 mm vodes, enamba semendkus-heinkus (72..81 mm kus), vähemba vilukus-sulakus (33..40 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 64..69 % röunoiš keväz'kus-elokus, 80..82 % redukus-vilukus.

Tobmuz

Štuttgart jagase 23 lidnümbrikoks (saks.: Stadtbezirk): viž südäiümbrikod i 18 irdpolišt. Kaik ned alajagasoiš 152 lidnrajonaks (saks. Stadtteil).

Edeline lidnan pämez' (saks.: Oberbürgermeister) om Fric Kun (Fritz Kuhn, viluku 2013— uhoku 2021).

Eläjad

Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 597 939 ristitud, vl 2017 — 632 743 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 640 560 eläjad vl 1962 i 633 158 eläjad vl 1970. Läz 2,7 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas.

Lidnalaižiden kaks' videndest oma sündnuded verhiže maihe, videndez oli Saksanman rahvahanikuseta (2006).

Štuttgartan universitet (alusenpanend 1829, 27,6 tuh. üläopenikoid) om üläopendusen da tedoidusiden znamasižeks aluzkundaks.

Transport

Avtobusad, ezilidnelektrojonused, tramvaid, mägitramvai da funikulör oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline Štuttgart-lendimport (STR / EDDS, 12,7 mln passažiroid vl 2019) sijadase 12 km lidnan keskusespäi suviröunal. Tehtas äi reisid Evropadme, Keskmeren lebutahoiže, mugažo om reisid Turkanmaha i AÜV:oiden päivnouzmha.

Galerei

• 
  Uz' pert'kulu i Pert'kulun torg (2015)
• 
  Lidnan tobmuden pert' (2006)
• 
  Lüteranižen kollegiatižen Stiftskirhe-pühäpertin (om 12. voz'sadaspäi) vn 2015 suvipäivnouzmaine nägu Kirhstrassen polespäi
• 
  Lüteranine Johanneskirhe-pühäpert' (letihe vll 1864−1876) Foierze-järven pol'sarel, vn 2011 nägu
• 
  Mercedes-Benz-kompanijan muzei (huralpäi) i möndoiden keskuz (oiktalpäi) vl 2010
• 
  Porsche Design Tower vl 2023
• 
  Štuttgartan universitetan päkorpus sömsijanke (2007), Vaihingen-kampus
• 
  Štuttgartan valdkundaližen operan sauvuz koumen kesken, lidnan baletan sijaduz (2007)
• 
  Štuttgart-lendimport vl 2003
• 
  Štuttgartan päraudtestancijan sauvuz vl 2001

Irdkosketused

• Lidnan tobmuden sait (stuttgart.de). (saks.) (angl.)