Mine sisu juurde

Štuttgart

Vikipedii-späi
Štuttgart
Stuttgart
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Saksanma
Eläjiden lugu (2023) 613,111 ristitud
Pind 207,32 km²
Štuttgart Stuttgart
Pämez' Frank Nopper
(uhoku 2021—)
Telefonkod +49−711
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan kart (2013)

Štuttgart (saks.: Stuttgart [ˈʃtʊtɡaʁt], sündui saksan Stutengarten-sanaspäi — «hebonvodindferm»; švabijan pagin: Schduagert [ˈʒ̊d̥ua̯ɡ̊ɛʕd̥]) om lidn Saksanman suvipäivlaskmas. Se om kudenz' surtte lidn valdkundas eläjiden lugun mödhe. Om olmas Baden-Vürtemberg-federacijanman administrativižeks keskuseks vspäi 1952, sen kaikiš suremb lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 950 küläks holitamha hebonvodindfermad. Vl 1219 se sai lidnan statusad. Vozil 1251−1952 oli Vürtemberg-man pälidnaks. Sadud Toižen mail'man sodan aigan lujad murendused bombardiruindoiden tagut oliba čuratud vodele 1952, sid' saudihe severt-se avtotegimid.

Mail'man tetabiden mašiništonsauvomižen kompanijoiden päfaterad sijadasoiš Štuttgartas: Daimler, Porsche. Federacijanman tedoidusiden da projektiruindan läz pol't tegese sen päižes lidnas. Štuttgartan fondbirž (SWB, Börse Stuttgart) om alusenpandud vl 1860, se om kahtenz' znamoičendal valdkundas Frankfurtan fondbiržan jäl'ghe i ühesanz' Evropas.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnan sijaduz federacijanmas i valdkundas vn 2009 kartal

Lidn sijadase istorižes Švabii-regionas, federacijanman keskuzpalas, Nekkar-jogen randoil (Reinan oiged ližajogi), Al'piden ezimägišton 207..549 m korktusil, 245 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Äjad kukhad, alangištod i puištod oma Štuttgartas.

Klimat om ven valdmeren, päivoikaz kezal, pil'vekaz tal'vel. Voden keskmäine lämuz om +10,8 C°, kezakun-elokun +18,1..+20 C°, tal'vkun-uhokun +2,1..+3 C°. Ekstremumad oma −25,5 C° (viluku) i +37,7 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om +3,3 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +21 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-sügüz'kus. Paneb sadegid 650 mm vodes, enamba semendkus-heinkus (72..81 mm kus), vähemba vilukus-sulakus (33..40 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 64..69 % röunoiš keväz'kus-elokus, 80..82 % redukus-vilukus.

Lidnan rajonad vl 2009

Štuttgart jagase kaks'kümneks koumeks lidnümbrikoks (saks.: Stadtbezirk): viž südäiümbrikod i 18 irdpolišt. Kaik ned alajagasoiš 152 lidnrajonaks (saks. Stadtteil).

Municipaline nevondkund kogoneb 60 nevojaspäi i valičese videks vodeks. Lidnan tobmuden pämez' om oberburgomistr (saks.: Oberbürgermeister), hän om lidnan radonoigendajan tobmuden pä, seičeme varapämest om hänel. Kaik lidnalaižed valitas oberburgomistrad kahesaks vodeks, toižiden strokuiden voimuz om olmas. Edeližed lidnan pämehed oma Fric Kun (Fritz Kuhn, viluku 2013 — uhoku 2021), Volf'gang Šuster (Wolfgang Schuster, viluku 1997 — viluku 2013), Manfred Rommel' (Manfred Rommel, viluku 1975 — tal'vku 1996, koli vl 2013).

Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 597 939 ristitud, vl 2017 — 632 743 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 640 560 eläjad vl 1962 i 633 158 eläjad vl 1970. Läz 2,8 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas 3654 nellikkilometrad pindal (Štuttgart-region vn 2023 tal'vkus: lidn i viž ümbärdajad ümbrikod).

Lidnalaižiden kaks' videndest oma sündnuded verhiže maihe, videndez oli Saksanman rahvahanikuseta (2006). 1960-nziden voziden avtosauvomižen korged aig lidnas tarbhaiči äi ližaradnikoid i zavodi immigracijad.

Štuttgartan universitet[1] (alusenpanend 1829, 27,6 tuh. üläopenikoid) om üläopendusen da tedoidusiden znamasižeks aluzkundaks.

Avtobusad, ezilidnelektrojonused, tramvaid, mägitramvai da funikulör oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline Štuttgart-lendimport[2] (STR / EDDS, 12,7 mln passažiroid vl 2019) sijadase kaks'toštkümnes kilometras lidnan keskuzpalaspäi suviröunal. Tehtas äi reisid Evropadme, Keskmeren lebutahoiže, mugažo om reisid Turkanmaha i AÜV:oiden päivnouzmha.

  1. Štuttgartan universitetan sait (uni-stuttgart.de). (saks.) (angl.)
  2. Rahvahidenkeskeižen Štuttgart-lendimportan sait (stuttgart-airport.com). (saks.) (angl.)



Saksanman federacijanmad da niiden administrativižed keskused
Alasaksonii (Gannover) | Baden-Vürtemberg (Štuttgart) | Bavarii (Münhen) | Berlin | Brandenburg (Potsdam) | Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn (Bremen) | Joudjaline da Ganzejan Gamburg-lidn | Gessen (Visbaden) | Meklenburg da Ezine Pomeranii (Šverin) | Pohjoine Rein da Vestfalii (Düssel'dorf) | Reinland-Pfal'c (Mainc) | Saar (Saarbrükken) | Saksonii (Drezden) | Saksonii-Anhal't (Magdeburg) | Šlezvig-Gol'štein (Kil') | Türingii (Erfurt)