Magdeburg

**Magdeburg**
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Saksanma
Eläjiden lugu (2024)	240,114 ristitud
Pind	201,03 km²
Pämez'	Simona Borris; (heinku 2022—,; Simone Borris)
Telefonkod	+49−391
Aigvö	tal'vel UTC+1,; kezal UTC+2

Magdeburg (mugažo saksan kelel, virktas: [ˈmakdəbʊrk]; ülälužic.: Dźěwin) om lidn Saksanman päivnouzmas. Se om Saksonii-Anhal't-federacijanman administrativižeks keskuseks vspäi 1990.

Istorii

Eländpunkt mainitase vspäi 805 torguindsijaks (vl 2005 praznuiči 1200-voččen jubilejan). Rimalaine Otton I-imperator pani jumalankodin alust vl 937. Vozil 968−1648 Magdeburg oli arhiepiskopoiden olendan sijaks.

Toižen mail'man sodan aigan vn 1945 16. päiväl vilukud vanh lidn oli pandud mantazole läz täuzin bombardiruindan tagut, 190 tuh. ristituid jäihe koditomikš. Nügüd'aigaižen stilin pertišt om vanhan lidnan sijas. Vn 2013 kezakus lidn om elänu lujas sur'vedes läbi.

Magdeburgan ižandusen sarakod oma logistik (Deutsche Bahn AG om päradonandajan — raudtetransport), terasen, bumagan, tekstilin i himižsubstancijoiden tehmine, mašiništonsauvomižen inžiniring, tervhuden menedžment.

Geografijan andmused

Magdeburg seižub El'b-jogen randoil. Lidn sijadase federacijanman keskuses, 41..123 m korktusil, 56 m ü.m.t. korktuz om keskmäine. Keskuzgermanijan veziten päivnouzmaine agj om lidnan pohjoižröunaks. Matkad Berlinhasai om 155 km päivnouzmha kiruhtedme.

Klimat om ven valdmeren. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +10,0 C°, kezakun-elokun +17,2..+19,3 C°, tal'vkun-uhokun +1,4..+2,3 C°. Ekstremumad oma −25,4 C° (uhoku) i +38,2 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +1,0 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +19,9 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 516 mm vodes, enamba heinkus-elokus (59..61 mm kus), vähemba uhokus (26 mm) i sulakus (28 mm). Paneb lunt 23 päiväd tal'ves keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 68..69 % röunoiš sulakus-elokus, 81..86 % redukus-uhokus.

Tobmuz

Magdeburg jagase 40 lidnrajonaks (üks'lugu saks.: Stadtteil).

Edeline lidnan pämez' om Lutc Trümper (Lutz Trümper, heinku 2001 — kezaku 2022).

Eläjad

Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 228 144 ristitud. Kaik 238 478 eläjad oli lidnas vn 2017 lopus. Vl 1941 ristitišt oli kaikiš suremb lidnan istorijas — 346 tuhad eläjid.

Kaks' universitetad om avaitud lidnas.

Transport

Avtobusad, tramvaid da jogilaivad oma kundaližeks transportaks lidnas. Magdeburg om olmas järedaks raudtesol'meks. Jogijüguport radab lidnas.

Galerei

Lidnan ohjastusen pert' (2012), ph. Johannan jumalanpert' om tagamal
Magdeburgan päjumalanpert' (phh. Mavrikijan i Jekaterina Aleksandrijalaižen), vn 2019 nägu (lüteranižuz, om saudud vll 1207−1520)
Magdeburgan universitetan ühthine nägu (2012, fartal kuvan keskuzpalas-alahas oiktalpäi)
Sportivine GETEC Arena (2010, gandbol, boks)

Irdkosketused

Lidnan tobmuden sait (magdeburg.de). (saks.) (angl.)

Magdeburg Vikiaitas

	Saksanman federacijanmad da niiden administrativižed keskused
	Alasaksonii (Gannover) \| Baden-Vürtemberg (Štuttgart) \| Bavarii (Münhen) \| Berlin \| Brandenburg (Potsdam) \| Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn (Bremen) \| Joudjaline da Ganzejan Gamburg-lidn \| Gessen (Visbaden) \| Meklenburg da Ezine Pomeranii (Šverin) \| Pohjoine Rein da Vestfalii (Düssel'dorf) \| Reinland-Pfal'c (Mainc) \| Saar (Saarbrükken) \| Saksonii (Drezden) \| Saksonii-Anhal't (Magdeburg) \| Šlezvig-Gol'štein (Kil') \| Türingii (Erfurt)