Magdeburg

Magdeburg

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Saksanma
Eläjiden lugu (2017-12-31)	238,478 ristitud
Pind	200,95 km²
Pämez'	Lutc Trümper (2001—. Lutz Trümper)
Telefonkod	+49−391
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Lidnan ohjastusen pert'. Ph. Johannan jumalanpert' om tagamal.

Magdeburg (mugažo saksan kelel, virktas: [ˈmakdəbʊrk]; ülälužic.: Dźěwin) om lidn Saksanman päivnouzmas. Se om Saksonii-Anhal't-federacijanman administrativižeks keskuseks vspäi 1990.

Istorii

Eländpunkt mainitase vspäi 805 torguindsijaks (vl 2005 praznuiči 1200-voččen jubilejan). Rimalaine Otton I-imperator pani jumalankodin alust vl 937. Vozil 968−1648 Magdeburg oli arhiepiskopoiden olendan sijaks.

Toižen mail'man sodan aigan vn 1945 16. päiväl vilukud vanh lidn oli pandud mantazole läz täuzin bombardiruindan tagut, 190 tuh. ristituid jäihe koditomikš. Nügüd'aigaižen stilin pertišt om vanhan lidnan sijas. Vn 2013 kezakus lidn om elänu lujas sur'vedes läbi.

Magdeburgan ižandusen sarakod oma logistik (Deutsche Bahn AG om päradonandajan — raudtetransport), terasen, bumagan, tekstilin i himižsubstancijoiden tehmine, mašiništonsauvomižen inžiniring, tervhuden menedžment.

Geografijan andmused

Magdeburg seižub El'b-jogen randoil. Lidn sijadase federacijanman keskuses, 41..123 m korktusil valdmeren pindan päl, 55 m korktuz om keskmäine. Keskuzgermanijan veziten päivnouzmaine agj om lidnan pohjoižröunaks. Matkad Berlinhasai om 155 km päivnouzmha kiruhtedme.

Magdeburg jagase 40 lidnrajonha (saks. Stadtteil).

Eläjad

Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 228 144 ristitud. Vl 1941 ristitišt oli kaikiš suremb lidnan istorijas — 346 tuhad eläjid.

Kaks' universitetad om avaitud lidnas.

Transport

Avtobusad, tramvaid da jogilaivad oma kundaližeks transportaks lidnas. Magdeburg om olmas järedaks raudtesol'meks. Jogijüguport radab lidnas.

Irdkosketused

• Lidnan tobmuden sait (magdeburg.de). (saks.) (angl.)