Šverin

Šverin
Schwerin
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Saksanma
Eläjiden lugu (2022)	95,740 ristitud
Pind	130,52 km²
Pämez'	Riko Badenšir; (kül'mku 2016—,; mandat 2023−2030,; Rico Badenschier)
Telefonkod	+49−385
Aigvö	tal'vel UTC+1,; kezal UTC+2

Šverin (saks.: Schwerin [ʃvɛˈʁiːn] vai [ʃvəˈʁiːn], sijaline pagin Swerin, ülälužican kelel: Zwěrin, latin.: Suerinum) om lidn Saksanman pohjoižes. Se om Meklenburg da Ezine Pomeranii-federacijanman administrativine keskuz i kahtenz' surtte lidn (Rostokan jäl'ghe).

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Zuarina-nimenke vl 1018, mülüi slavilaižiden territorijha. Varmitez sai lidnan statusad Genrih Lev-monarhan aigan vl 1164, federacijanman kaikiš vanhemb lidn. Oli slavižen augotižlibundan Meklenburg-dinastijan pälidnaks, Meklenburg-Šverin-gercogkundan pälidn vll 1379−1918. Šverinan vanh lidn om kaičenus hüvin. Lidn oli Šverinan ümbrikon administrativižeks keskuseks SDT:n aigan vll 1952−1990.

Šverin šingotase mašinansauvomižel (tulleielektrostancijoiden čuhundused, laivoiden aksessuarad, aviapalad Airbus-kompanijan täht, aviaištmed), elektrotehnižel sarakol (kabeläntegim, medtehnikan tegim), plastikan ümbriradmižel, sömtegimištol (oluden keitand, kofen pakuitez), tervhudenkaičendan järedal Helios-klinikal (kaks' tuhad radnikoid), turizmal.

Geografijan andmused

Lidnan sijaduz federacijanmas i valdkundas vn 2005 kartal

Lidn sijadase federacijanman päivlaskmas, seižub kesked järvid (päine om Šveriner-Ze 61,5 km² pindal), 44 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om ven valdmeren, tal'v om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +9,5 C°, kezakun-elokun +16,2..+18,4 C°, tal'vkun-uhokun +1,2..+2,2 C°. Ekstremumad oma −27,0 C° (uhoku) i +38,4 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +1,1 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +18,3 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-sügüz'kus. Paneb sadegid 628 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba heinkus-elokus (67..75 mm kus), vähemba sulakus (35 mm). Paneb lunt 24 päiväd tal'ves keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 71..74 % röunoiš sulakus-elokus, 87..89 % kül'mkus-vilukus.

Tobmuz

Šverin jagase seičemetoštkümneks nimitadud lidnrajonaks (üks'lugu saks.: Ortsteil).

Lidnan tobmuden pämez' om oberburgomistr (saks.: Oberbürgermeister der Stadt Schwerin). Edeline lidnan pämez' om Angelika Gramkov (Angelika Gramkow, kül'mku 2008 — reduku 2016).

Eläjad

Vn 2011 Saksanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 91,327 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 127,447 eläjad vl 1990.

Galerei

Šverinan zamk ühtenjimižen järven sarel (eloku 2012)
Lidnan tobmuden sauvuz Rathausan torgul (pakuine kaks'žiruine, olend vn 2007 kül'mkus)
Šverinan kafedraline päjumalanpert' (phh. Marijan i Johannan, lüteranine), nägu vn 2011 semendkus
Sport- i Kongressholl (reduku 2010)
Šverin-päraudtestancijan sauvuz vl 2012

Irdkosketused

Lidnan tobmuden portal (schwerin.de). (saks.) (+ erazvuiččed tedod toižil kelil)

Šverin Vikiaitas

	Saksanman federacijanmad da niiden administrativižed keskused
	Alasaksonii (Gannover) \| Baden-Vürtemberg (Štuttgart) \| Bavarii (Münhen) \| Berlin \| Brandenburg (Potsdam) \| Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn (Bremen) \| Joudjaline da Ganzejan Gamburg-lidn \| Gessen (Visbaden) \| Meklenburg da Ezine Pomeranii (Šverin) \| Pohjoine Rein da Vestfalii (Düssel'dorf) \| Reinland-Pfal'c (Mainc) \| Saar (Saarbrükken) \| Saksonii (Drezden) \| Saksonii-Anhal't (Magdeburg) \| Šlezvig-Gol'štein (Kil') \| Türingii (Erfurt)