Šverin

Vikipedii-späi
Šverin
Schwerin
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Saksanma
Eläjiden lugu (2022) 95,740 ristitud
Pind 130,52 km²
Šverin Schwerin
Pämez' Riko Badenšir
(kül'mku 2016—,
Rico Badenschier)
Telefonkod +49−385
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan rajonad (2007)

Šverin (saks.: Schwerin [ʃvɛˈʁiːn] vai [ʃvəˈʁiːn], sijaline pagin Swerin) om lidn Saksanman pohjoižes. Se om Meklenburg da Ezine Pomeranii-federacijanman administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Zuarina-nimenke vl 1018, mülüi slavilaižiden territorijha. Varmitez sai lidnan statusad Genrih Lev-monarhan aigan vl 1164, federacijanman kaikiš vanhemb lidn. Oli slavižen augotižlibundan Meklenburg-dinastijan pälidnaks, Meklenburg-Šverin-gercogkundan pälidn vll 1379−1918. Šverinan vanh lidn om kaičenus hüvin. Lidn oli Šverinan ümbrikon administrativižeks keskuseks SDT:n aigan vll 1952−1990.

Šverin šingotase mašinansauvomižel (tulleielektrostancijoiden čuhundused, laivoiden aksessuarad, aviapalad Airbus-kompanijan täht, aviaištmed), elektrotehnižel sarakol (kabeläntegim, medtehnikan tegim), plastikan ümbriradmižel, sömtegimištol (oluden keitand, kofen pakuitez), tervhudenkaičendan järedal Helios-klinikal (kaks' tuhad radnikoid), turizmal.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn seižub kesked järvid (päine om Šveriner-Ze 61,5 km² pindal), sijadase federacijanman päivlaskmas, 44 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Šverin jagase 17 nimitadud lidnrajonaks (saks.: Ortsteil).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2011 Saksanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 91 327 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 127 447 eläjad vl 1990.

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Saksanman federacijanmad da niiden administrativižed keskused
Alasaksonii (Gannover) | Baden-Vürtemberg (Štuttgart) | Bavarii (Münhen) | Berlin | Brandenburg (Potsdam) | Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn (Bremen) | Joudjaline da Ganzejan Gamburg-lidn | Gessen (Visbaden) | Meklenburg da Ezine Pomeranii (Šverin) | Pohjoine Rein da Vestfalii (Düssel'dorf) | Reinland-Pfal'c (Mainc) | Saar (Saarbrükken) | Saksonii (Drezden) | Saksonii-Anhal't (Magdeburg) | Šlezvig-Gol'štein (Kil') | Türingii (Erfurt)