Bremen

Bremen

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Saksanma
Eläjiden lugu (2024)	586,271 ristitud
Pind	326,73 km²
Pämez'	Andreas Bovenšul'te (eloku 2019—, Andreas Bovenschulte)
Telefonkod	+49−421
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Lidnan kart (2024)

Bremen (mugažo saksan kelel, virktas: [ˈbʁeːmən]) om lidn Saksanman lodehes, Bremen-federacijanmas (sen toine nimi om Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn), kudambha mülüb Bremerhafen-lidn-port-ki.

Istorii

Karl Sur' pani eländpunktan alust vl 787 arhiepiskopoiden rezidencijaks. Vl 1260 Bremen ühtni Ganzejha. Lidnas tegihe torguindlaivoid («koggoid») kaiken Ganzejan täht.

Bremen šingotase aerokosmižel industrijal (palad Airbus-kompanijan täht, kosmižen EADS Astrium-kompanijan tegim), avtosauvomižel (Daimler-gruppan Mercedes-Benz-kebnavtoiden tegim), mašiništon tehmižel (torvarmatur i purukondensatižen sisteman ladimed), sömtegimištol (olud, merenproduktad i kül'menzoittud söndtavarad, kofe, šokolad, paštikod) da sen kompanijoiden päfateroil, mugažo kaikiš suremb mail'mas villan kompanii sijadase lidnas. Kogosüdäiprodukt ühthele hengele oli US$53,379 vl 2013.

Geografijan andmused

Bremen-lidnan i sen federacijanman sijaduz valdkundas vn 2011 kartal

Lidn sijadase Vezer-jogen randoil kuz'kümnes kilometras sen jogensuspäi, 10..32 m korktusil (11 m ü.m.t. om keskmäine). Alasaksonii-federacijanma ümbärdab Bremenad kaikiš polišpäi. Lähembaižed sured lidnad oma Gamburg 110 km pohjoižpäivnouzmha da Gannover 120 km suvipäivnouzmha.

Klimat om ven valdmeren, kontinentaližen klimatan valatoitusenke. Tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +9,9 C°, kezakun-elokun +16,2..+18,4 C°, tal'vkun-uhokun +2,2..+3,1 C°. Ekstremumad oma −23,6 C° (uhoku) i +37,6 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +0,5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +18,5 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 670 mm vodes, läz tazomäras vodes läbi, enamba heinkus-elokus (69..75 mm kus), vähemba sulakus (39 mm). Paneb lunt nell'..viž päiväd tal'ves keskmäras, no lumekahad tal'ved oleldas erasti (84 päiväd vn 2010 tal'vel). Lumikate oleskeleb korktemb mi 20 sm harvoin lujas. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 71..75 % röunoiš sulakus-elokus, 87..89 % kül'mkus-vilukus.

Tobmuz

Bremen-lidnan ümbrikod vl 2012

Lidnan täuz' administrativine jagand (2010)

Bremen jagase videks ümbrikoks (üks'lugu saks.: Stadtbezirk): Pohjoine, Suvi, Päivlaskm, Päivnouzm, Keskuz (saks. Nord, Süd, West, Ost, Mitte). Ned alajagasoiš 19 rajonaks (üks'lugu Stadtteil) i 88 alarajonaks (Ortsteil). Pojav jagand om Bremerhafenas. Federacijanman parlament (Bremische Bürgerschaft) tegeb ištundoid lidnas, sen 72 ühtnijad 87:späi sätas Bremen-lidnan parlamentad mugažo, ičeze parlament om Bremerhafen-lidnal-ki.

Lidnan tobmuden pämez' om burgomistr (saks.: Bürgermeister der Freien Hansestadt Bremen). Edeline lidnan pämez' om Karsten Ziling (Carsten Sieling, heinku 2015 — eloku 2019).

Eläjad

Vn 2011 Saksanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 542,707 ristitud. Kaik 568,006 eläjad oli lidnas vn 2017 lopus. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 607,184 eläjad vl 1969. Läz 2,8 mln ristituid elädas lidnas ezilidnoidenke 11 627 nellikkilometrad pindal (2024, «Bremen — Ol'denburg»-region).

Transport

Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidnelektrojonused (saks.: Bremen S-Bahn) ühtenzoittas ezilidnoidenke.

Rahvahidenkeskeine civiline Bremen-lendimport (BRE / EDDW, 2,5 mln passažiroid vl 2017) sijadase koumes kilometras suvhe lidnan keskuzpalaspäi, Vezeran hural randpolel. Sišpäi tehtas reisid Evropan äjihe surihe lidnoihe da čarterreisid Keskmeren lebutahoiže, Saksanman surihe lidnoihe.

Galerei

• 
  Federacijanman parlamentan sauvuz (2008)
• 
  Lidnan ratuš Torgusen torgul keskuzpalas (Senatan i burgomistran radinsijad, keväz'ku 2013)
• 
  Ph. Petran päjumalanpert' (protestantine Saksanman evangeline jumalankodikund), vn 2015 nägu
• 
  Bremen-lendimportan ühthine nägu vn 2021 kezakus
• 
  Bremen-päraudtestancii vl 2006

Irdkosketused

• Lidnan tobmuden sait (bremen.de). (saks.) (angl.)