Frankfurt Mainal

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Frankfurt Mainal
Frankfurt am Main
 Lidnanznam
Wappen Frankfurt am Main.svg
 Flag
Flag of Frankfurt am Main.svg
Valdkund Saksanma
Eläjiden lugu (2015) 732 688 ristitud
Pind 248,31 km²
Frankfurt MainalFrankfurt am Main
Pämez' Peter Fel'dmann (2 012-)
Telefonkod +49-69, +49-6 101, +49-6 109
Aigvö tal'vel UTC+1 
kezal UTC+2


Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Lidnan 16 administrativišt ümbrikod i lidnrajoniden röunad (2005).

Frankfurt Mainal (saks.: Frankfurt am Main [ˈfʁaŋkfʊɐt am ˈmaɪn]) vai muite Frankfurt «frankoiden ehtatuz») om järed lidn Saksanman päivlaskmas, Gessen-federacijanman suves. Se om videnz' surtte lidn valdkundas da kaikiš suremb lidn Gessenas.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 794, arni necil aigal Sur' Karl kucui Frankfurtan keragad edel Pühän Rimalaižen imperijan sädandad. Toižen mail'man sodan jäl'ghe lidn oli amerikaižiden sodavägiden evropižeks keskuseks.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn seižub Main-jogen randoil, 112 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Om olmas Rein — Main regionan keskusen, se om kahtenz' surtte valdkundas eläjiden lugun mödhe (5,5 mln rist. vl 2014).

Klimat om ven pehmed. Voden keskmäine lämuz om +10,5 C°. Paneb sadegid 629 mm vodes, läz tazomäras vodes ümbri, lumikate oleleb 7 päiväd vilukus.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2010 eläjiden lugu oli 679 664 ristitud, i 2 295 000 ristituid elihe lidnaglomeracijas.

Ižanduz da transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Amussai lidn om bankoiden keskuz. Evropan keskuzbank, Saksanman federaline bank da Frankfurtan fondbirž sijadasoiš lidnas. Saksanman viden järedan bankan päfaterad oma lidnas (Deutsche Bank, Commerzbank, DZ Bank da tž.).

Frankfurtan jarmank mainitase vspäi 1150. Nügüd' lidn om äiluguižiden ozutelendoiden da festivaliden sija. Ozutelendad: avtod (IAA), kirjad (Frankfurter Buchmesse), kulutajiden tavarad (Ambiente), muzik (Musikmesse), himii da farmacii (Achema), bumag (Paperworld), Raštvad (Christmasworld), čomuz (Beautyworld), elonmahtuz (Tendence Lifestyle), pidatuz (Light and Building). Festivaliden objektad: Muzejiden randird (Museumsuferfest), keramik (Dippemess), mecan päiväd (Wäldchestag), üläkorktad pertid (Wolkenkratzer Festival).

Lidn da sen ümbrišt oma Evropan järedaks transporttesol'meks. 600 tuh. radsijid om lidnas, ka äjad radnikad ajeltas radho ezilidnoišpäi, i Frankfurtan ristitišt päiväl om läz 1 mln. Koume päraudtestancijad om olmas. Om järedoid erižtazoristteid avtoteil, sikš miše järed jügulendimport om lidnas. Rahvahidenkeskeine civiline lendimport (FRA) sijadase 12 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi, sil om 4 sija Evropas matknikoiden mödhe da 1 sija jüguiden mödhe. Sišpäi tehtas reisid mail'man äjihe maihe, mugažo Saksanmadme.

Avtobusad, tramvaid, lidnelektrojonused, taksid da velosipedad oma kundaližeks transportaks lidnas. Kaik transportan toižendad mülüdas aglomeracijan kundaližhe Rhein-Main-Verkehrsverbund-transportsistemha (RMV). Vspäi 1968 metro radab lidnas da ezilidnoiš (saks. U-Bahn, vspäi 2010 om 9 jonod, 65 km raudteid, 86 stancijad, sidä kesken 27 manalaižed), sen ližaks lidnelektrojonused (saks. S-Bahn) ühtenzoittas Frankfurtad ezilidnoidenke.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]