Sofii

Vikipedii-späi
Sofii
София
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Bolgarii
Eläjiden lugu (2021) 1,248,452 ristitud
Pind 492 km²
Sofii София
Pämez' Vasil Terzijev
(kül'mku 2023—,
Васил Терзиев)
Telefonkod +359−2
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3


Sofijan transportkart rengazavtotenke (2010)

Sofii (bolg.: София [ˈsɔfijɐ]) om Bolgarijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Sofii-lidnan agjan päine pala, om ümbärdajan Sofijan agjan administrativižeks keskuseks mugažo.

Lidn om valdkundan järed tegimišton keskuz da raudtesol'm.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Frakijalaižed paniba lidnan alust 8. voz'sadal edel m.e.. Rimalaižed anastiba sidä i nimitihe Serdik-lidnaks (latin.: civitas Serdenisium) frakijalaižiden heimon mödhe. Kahtenden Bolgarijan imperijan aigan (1185−1396) udesnimitihe lidnad nügüdläižikš ezmäi paginas, sid' oficialižešti, ph. Sofijan päjumalanpertin — lidnan päpühäpertin nimitusen mödhe. Sen pala om kaičenus tähäsai.

Ottomanan imperijan aigan lidn oli sen kahtendel surtte evropižel keskusel, Konstantinopolin jäl'ghe.

Vl 1879 Sofii kändihe joudutadud Bolgarijan pälidnaks.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Bolgarijan päivlaskmas, Balkanan pol'saren keskuses, Vitoš-mägimassivan pohjoižpautkenno, 500..800 m korktusil valdmeren pindan päl.

Klimat om ven kontinentaline, pil'vesekaz tal'vel i päivoikaz kezal. Voden keskmäine lämuz om +10,9 C°, kezakun-elokun +19,4..+21,6 C°, tal'vkun-uhokun −0,5..+1,6 C°. Ekstremumad oma −31,2 C° (viluku) i +41 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +1,4 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +23 C° (uhoku, tal'vku). Paneb sadegid 626 mm vodes, enamba semendkus-heinkus (65..82 mm kus), vähemba kül'mkus-uhokus (35..40 mm kus). Paneb lunt 57 päiväd i 96 sm tal'ves.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Sofii-lidnan agjan 24 rajonad (2017)

Sofii-lidnan agj jagase 24 nimitadud rajonaks (bolg.: район).

Edeline lidnan pämez' (bolg.: Кмет на София) om Jordanka Fandikova (vai Fandakova, Йорданка Фандъкова, kül'mku 2009 — kül'mku 2023).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 1878 uhokus Venälaižen imperijan armii tegi ezmäšt rahvahanlugemišt i löuzi 11 694 eläjad lidnas. Vodele 1975 lidnan ristitišt ületi millionad. Vl 2015 lidnan eläjiden lugu oli 1 286 383 ristitud[1]. Kaik 1,48 mln om ezilidnoidenke 1344 km² pindal (Sofii-lidnan agjan pind, 2021).

Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe bolgarijalaižed (87,9 %) da ortodoksižed hristanuskojad (69,1 %) oma enambuses eläjiden keskes. Om äi religijatomid ristituid (28,8 %).

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad (84 maršrutad vl 2022), trolleibusad (16 maršrutad), tramvaid (14 maršrutad), maršruttaksid i metropoliten (vspäi 1998, om nell' jonod, 47 stancijad, 52 km raudted) oma kundaližeks transportaks lidnas. Kaik om kahesa raudtestancijad lidnas, niiden kesken Keskuzline päraudtestancii.

Rahvahidenkeskeine civiline Sofii-lendimport[2] (bolg.: Летище София, SOF / LBSF, 7,1 mln passažiroid vl 2019) sijadase kümnes kilometras päivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi. Metropolitenan stancii radab lendimportas. Tehtas reisid Evropan da Lähižen Päivnouzmman pälidnoihe i surihe lidnoihe, om čarterreisid Keskmeren i Egiptan lebutahoiže, Afrikan erasihe-se lidnoihe. Valdkundan sodavägiden Vraždebna-il'mbaz radab läz lendimportad.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Bolgarijan eländpunktoiden ristitišt vn 2015 15. päiväl keväz'kud. — Bolgarijan Rahvahanikoiden registracijan da administrativižen holitusen radnikoičend (grao.bg). (bolg.)
  2. Rahvahidenkeskeižen Sofii-lendimportan sait (sofia-airport.eu). (bolg.) (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Evropan pälidnad
Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs